Millesse uskuda?

Minu elust on puudunud üks tahk, mis paljudel inimestel juba lapsest saadik olemas - spirituaalsus või religioossus. Millised on minu praegused vaated ja arusaamad spirituaalsest maailmast? Ma pole sel teemal väga vedu võtnud, kuna kahtlen kõiges ning enne uskumuse või väite omaksvõtmist nõuan ma asitõendeid. Seetõttu pole ma end sidunud ühegi religiooniga, sest kes siis oskab öelda, milline neist see õige on?

Olen läinud mõistuse ja loogika teed - loodusseadused ehk matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia... Kui peaksin kirjeldama jumalat, siis võtaks see/tema/need fraktaali kuju.

Mandelbroti fraktaal.

Aga jah, minu maailmapildis on ka selliseid tahke, mida loogika ja matemaatika ei seleta. Mu kogemus on nimelt näidanud, et on olemas mingi universaalne karmasüsteem ehk kui oled heatahtlik, koged ka häid asju või kui keerad kellelegi mingi jama kokku, siis võid peagi halba oodata. Mitte ükski teadus ei suuda seda nähtust seletada, aga kogemuslikult tajun ma selle olemasolu. Äkki on see lihtsalt üks juhuste rida, aga mine sa võta kinni, mis tõde on. Ametlikult pole seda asja minu jaoks olemas, aga see tunnetuslik parem ajupoolkera kipub seda uskuma.

Ja siis eelmised ja tulevased elud. Mu kaine mõistus ütleb, et need, kes sellist asja usuvad, on poolemeelsed, sest teaduse järgi on meil ju ainult üks keha ja üks elu. Samas... miks ma siis 1990. aastatel lapsena nagu hull vanu Vene autosid jõllitasin? Ma tundsin neis justkui midagi tuttavat, nagu oleksin eelmises elus nendega kokku puutunud. Kõik voolujoonelised Lääne masinad jätsid mind külmaks, mul jätkus silmi vaid kandiliste Ladade, Mossede ja Volgade jaoks. Kas oli see juba titena väljarendatud maitsemeel või leidis keegi nõukaaegne hing endale uue keha, kes teab. Igatahes, kui elukaaslasega mingist ametist räägime, siis siiamaani naljatan, et küll järgmises elus võtan selle ette ja proovin ära.

Liivalaia, 1996.

Ja kummalisel kombel ma surma ka väga ei karda. Noh, mu kehas peituvad elu alalhoiuinstinktid hoiavad mind lemminguna kusagilt alla hüppamast, aga kui peaks minu tund tulema, siis ma mingit igavest põrgut ei oota (ma taeva jaoks nagunii ei kvalifitseeru). Pigem pelgan ma asjaolu, et mind kistakse kallitest inimestest eemale.

Kristlikud väärtused

Ma ei hakka nüüd mingiks kristlaseks, aga ma kuulasin Einar Laigna mõtisklusi ning kõlama jäi üks tema idee. Mida tähendavad kristlik eluviis ja surmapatud? Tema sõnul tähendab kristlik eluviis eelkõige tervislikku elu. See on nagu juhend enda keha korras hoidmiseks, natuke nagu Orgu toitumiskava. Olen ise kah kogenud, et terves kehas on terve vaim ning tõepoolest, energiat ja tahtejõudu leidub peale kerget kaalulangust kohe rohkem.

Kust on seitse surmapattu pärit? Tegemist on kogemuslikul teel saadud teabega, mis iseloomustab nii meid kui ka meie eelkäijaid. Loodusseadused ja evolutsioon on inimest nii vorminud, et just sellised omadused kipuvad meil olema.

Sõnastame siis need seitse kuulsat peapattu ja nende tagajärjed:

1) Uhkus - Mingil põhjusel hakatakse end teistest paremaks pidama ning see on väga paljude konfliktide ja sõdade juur. Igapäevaelus kohtame uhkust sellisel kujul, et upsakas restoranikülastaja kohtleb teenindajat lugupidamatult.

2) Ahnus - Endale krabamisega minnakse liiale, nii et teistele ei jätku ning unustatakse elu muud rõõmud. Väljamõeldud tegelane Scrooge ja ajalooline isik John D. Rockefeller elasid ainult raha nimel ning neil jäi puudu tähendusrikastest inimsuhetest.

3) Iha - Kui ei suudeta oma kehalisi soove kontrolli all hoida, saavad suhted kannatada. See on kõikide petmiste ja paljude abielulahutuste põhjuseks.

4) Kadedus - Inimene pole kunagi millegagi rahul ning tahab kõike seda, mis teistel. Silme ette tulevad kõiksugused ärahellitatud printsessid.

5) Aplus - Liigsöömine viib tõsiste tervisehädadeni nagu ülekaal ja südamerabandus. Vaadakem neid pooletonniseid õnnetuid olevusi, kes oma koju vangistatuna voodis aelevad ja aina uusi portsjone hävitavad. See on sõltuvus oma kõige destruktiivsemas vormis.

6) Viha - Kontrollimatu emotsionaalne vihapurse võib pingelise olukorra veelgi nadimaks muuta. Mõtlematu virutus hävitab näiteks kallihinnalise eseme ning mõned segasemad on vihahoos ka oma kallimale viga teinud.

7) Laiskus - Tahtejõuetus viib molluskieluni, kui midagi ei saa tehtud ning kohustused vaid kuhjuvad. Seda näete mõnede inimeste kodudes, kus tolm segab hingamist, kuivanud jäätmetega taldrikud ummistavad kraanikaussi ning küürimata vetsupott levitab kolibaktereid.

Nagu näha, toovad patud ellu palju kurbust ja meelehärmi. Põhimõtteliselt, kui me suudaks neid asju vältida, hoiaks me endast ka palju paksu pahandust eemal. Ja asja põhiline tuum, mis mulle väga istub, on see, et religioossus pole nende pattude vältimise aluseks. Ma saan olla ateist ning samas ka neid patte piirata ja täisväärtuslikumat elu elada.

Aga siinkohal pean ma mainima, et ühegi asjaga ei tasu äärmusse kiskuda, vaid peab leidma tasakaalu. Ühest küljest pean ma vältima neid patte, et mitte nõrgaks molluskiks muunduda, teisalt ei soovi ma mungaelu elada, kes ei saa mitte midagi nautida. Mõnikord tuleb see loll hetk, kui soovin kartulikrõpse, aga selle asemel, et end lolliks õgida või piitsutada ja kahetseda, teen ma enne natuke trenni ja lasen higi voolama. Peale seda saan siis südamerahus mitu head suutäit võtta, aga... kas ma siis trenniuimas enam tahangi? Näete, asi lahenes ise, justkui karma abil - tekkis rämpstoidu isu, tegin trenni ning isu kadus!

Et sarnaseid väljapääse kogeda, peab oma ellu mõned voorused lubama. Sõnastame seitse voorust, mis on peapatu vastandid:

1) Alandlikkus - Teisisõnu on see vabanemine egost, kusjuures see ei tähenda jalamatiks olemist.

2) Heldus - Altruistlik teiste armastamine.

3) Kasinus - Abieluväliste suguliste läbikäimiste vältimine.

4) Lahkus - Isetu abivalmidus teiste suhtes, ootamata midagi vastu saada.

5) Karsklus - Enesekontroll, mõõdukas tarbimine, alkoholi vältimine.

6) Tasadus - Kannatlikkus, sisemine rahu, võime taluda ootamist.

7) Usinus - Hoolikas järjepidev töö või pingutus.

Minu põhitõed

Käisin kunagi karates ning üht-teist on sealtki külge jäänud, mistõttu on mu vaimses pooles teatavaid oriendi mõjutusi. Suurt sidet tunnen tarkade Jaapani ja Hiina õpetlastega, kes suudavad igas olukorras rahulikuks jääda ja oskavad pidevalt tarka nõu anda. Stereotüüpne pilt minu silme ees on selline, et kusagil Tiibeti mägikloostris üritab õpilane jõuga näiteks mingit plaati pooleks murda ning annab higistades alla, samas kui pikkade hallide vurrudega õpetlane muheleb ja sõbralikult palju mõistlikumale murdmisviisile vihjab. Õpilane proovib uut viisi ning imestab, kuidas plaat peaaegu iseenesest pooleks kargas. Selle õpetlase kuju on minu ideaal, kelle poole aktiivselt püüdlen.

Järgnevalt tutvustan enda väärtusi, mis mulle individuaalselt kõige paremini istuvad, toomaks minus seda kõige paremat külge välja. Juhin tähelepanu sellele, et need väärtused ei pruugi kõigile sobida, sest eelkõige oleme me ikkagi indiviidid koos erinevate natuuride ja eluhoiakutega.

Minu enda väljatöötatud väärtused, mille järgi aktiivselt elan:

1) Tasakaal - See on keskne kontseptsioon, mis reguleerib kõike alates väiksematest olmeprobleemidest kuni ülitähtsate arusaamadeni. Näiteks kui kusagil on midagi puudu, siis sinna peab tulema selle arvelt, kus on ülearu.

2) Teadmised - Väga oluline on omada maailmast paisuvat silmaringi ja teadmisi, mõistmaks võimalikult korrektselt nähtuste tagamaid. Teadmised on vundament, millele saab rajada kõik oma arvamused, mistõttu saab õigustatult väita, et osad arvamused on õigemad kui teised. Kes oma pead liiga tihti ei vaeva, need kipuvad igasuguste soolapuhujate, posijate ja petiste ohvriteks langema.

3) Ausus - Et teha õigeid otsuseid, peab olema nii iseenda kui ka teiste vastu aus. Mis kasu on bensiinipaagi näidikust, kui see eranditult väidab, et paak on täis? Kui pole midagi ausat öelda, võiks pigem vaikida.

4) Ustavus - Oma kalleid inimesi ja sõpru peab hoidma. Kui jääd teistega ka nende rasketel hetkedel, ainult siis võid tõenäoliselt ka nende toele loota. Olukord võib alati muutuda ning keegi ei taha teha tegemist nendega, kes (ajutiselt) paremasse olukorda sattununa ülbeks muutuvad. Tuulelippudest loobutakse kergelt, aga meelekindlaid inimesi hoitakse enda ligi.

5) Mehelikkus/Naiselikkus - Mehed ja naised on erinevad ning neid iseloomustavad lisaks füüsilistele eripäradele ka teatud isikuomadused. Just need erinevused ongi atraktiivsuse ning ka toimiva tuumikperemudeli aluseks. On olemas nii meeste- kui ka naisterollid ning ükski seadus seda ei muuda. Ei tule sellest midagi head, kui katsute mehena olla õde oma onule, püüate veenda maskuliinset mootorratturit kudumist õppima või sunnite oma tasast ema sõjaväkke astuma.

6) Leidlikkus - Elama peaks enda soovide, ideede, unistuste, oskuste ja eelduste kohaselt, mitte suruma end rangetesse raamidesse. Uute lahenduste katsetamist peab soosima igal elualal, kuid see ei tähenda automaatselt vana ja toimiva eemaleheitmist. Pigem on mõistlik kombineerida vanu töökindlaid lahendusi uute nüanssidega, suurendades niimoodi näiteks efektiivsust.

6) Huumorisoon - Elukogenumaks sirgudes selguvad paratamatult ka ebameeldivamad asjaolud, mistõttu on huumorisoon oluliseks vaimse tervise säästjaks. Vahel peab lihtsalt vabalt võtma ning laskma rõõmul nii end kui ka teisi üle võtta. Samas peab meeles pidama, et huumor pole eesmärk omaette, vaid tegu on peamise vahendiga nii inimsuhete soojendamisel kui ka depressiooni tõrjumisel.

7) Tõsidus - Igal sügavuti mõtiskleval inimesel peab olema võime end ümbritsevast välja lülitada ja mõelda suurtest asjadest. Huumor ja muud toredad nähtused on küll vahvad, aga filosoofi jaoks on olemas ka mõned isiklikud vaimsed hetked, mil üksinda kosmoses hõljuda.

8) Pragmatism - Igast asjast võiks välja pigistada võimalikult palju kasu. Kui elad maal ning satud linna, siis on mõistlik kõik asjad ühe päevaga korda ajada, mitte iga eraldi asja tarvis iga päev uuesti linna liikuda, raisates nii aega kui ka raha.

9) Ratsionaalsus - Kuigi kõiksugused fantaasiamaailmad, huumor, põnevad asjad ja tunded lisavad elule vürtsi, peab arvestama sellega, et kõik taandub ikkagi füüsikaseadustele ja muudele seaduspäradele. Et mitte looduse ja eluga vastuollu minna, peab vahel südame kõvaks tegema ja oma tundeid piirama. Asjaolu, et lõvikarja juhib võimas isane, võib mõne arvates küll seksistlik olla, on tegu ikkagi vaikimisi toimiva süsteemiga. Samuti on sisutühi seadusega ära keelata tormiseid ilmasid, mõista kuritegudes süüdi loomi või uskuda energiasammaste tervendavat mõju.

10) Karma - Kas selline seaduspära on teaduslikult seletatav või kas on see üldse olemaski, polegi nii tähtis. Oluline on see, et karma kui idee on vahend kurjuse piiramiseks maapealses maailmas, kus puudub taeva ja põrgu süsteem, kuhu peale surma minna. Õigusemõistmises oli midagi ligilähedast Babüloonia kuninga Hammurapi ajal - "silm silma, hammas hamba vastu", mis kehastas põhimõtteliselt ideaalilähedast nn naturaalmajanduslikku õigust. Kui puudub kasvõi pisike hirm või tibatilluke kartus oma tegude tagajärgede ees, kipub inimene end koheselt looduse krooniks tituleerima.

Lõpunoot

Pean siinkohal tunnistama, et mõnikord ma ikkagi libastun ja eemaldun oma väärtustest. Elu ongi põhimõtteliselt oma väärtushinnangutele lähenemine, sest lõplikult ei saa me neid iial kätte. Elu koosneb paraku nüanssidest ning vahel oleme sunnitud ka teisiti otsustama ning oma ideaalset mina "petma".

Alati pole võimalik 100% ausaks jääda, kuna leidlik hädavale päästab teinekord päris palju, samas ei tohi seda kuritarvitama asuda. Samuti ei saa kõike kaine mõistusega võtta, sest inimestena kannustavad meid füüsiliste vajaduste kõrval eelkõige tunded. Olen isegi pidevalt süüdi selles, et olen kas omanud või unistan vanadest autodest, mis hoolega raha ja aega neelavad.

Karmaga on veel kõige komplitseeritum lugu, sest tänapäevases aina detailirikkamaks muutuvas maailmas on selliseid pahategusid, millele on nagu raske samaväärset Hammurapi vaimus karistust määrata. Kuidas karistada kiiruseületajat või narkomuula? Tänaseks oleme süütegude tarvis määranud ekvivalendid, mis asendavad "silm silma, hammas hamba vastu" kontseptsiooni, aga tähtis on see, et ideaalis peaks iga pahategu saama karistatud ja iga heategu tasutud.

Kas saan olla ateist ja elada sisuliselt kristlike väärtuste järgi, mida enda jaoks modifitseerisin? Loomulikult!

Hiiumaa ringreis 2019

15.07.19 käisime elukaaslasega ühepäevasel autoreisil Hiiumaal.

Esimene peatus oli Suuresadama, kus väga palju erilist vaatamist polnud. Edasi liikusime Tahkuna tuletorni juurde, katsetamaks kõrgusekartust. Aga... esmaspäeviti on see kinni. Tore.

Tahkuna tuletorn.

Tahkuna tuletorn nähtud, võtsime suuna Hiiumaa Militaarmuuseumile. Tee ääres ootas mind üks tuttav kuju, millega ka lähemalt tutvust tegin.

T-34!

Selgus, et tegu oli filmis "1944" osalenud maketiga. Minu ajateenistuse blogiga rohkem kursis olevad lugejad teavad, et 2013. aastal käisin ma selle filmi võtetel ning sattusin WW2-aegsete atribuutide ligi. Oli tore näha, et kujukest polnud südametult lammutatud, vaid see valvas kuulekalt muuseumi sissepääsuteed.

T-34 oli hoopis makett.

Meenutused tehtud, liikusime edasi väravate juurde ning selgus, et muuseumgi oli suletud! Samas inimesi tuli ja tuli... Nii eestlased kui ka soomlasedki huvitusid Nõukogude sõjaimedest, nii et mõned suurest põnevusest sujuvalt ka aeda sisse voolasid. Mis siis ikka, kehitasime õlgu ning läksime samuti sisse.

BTR-70 säilmed.

BTR-70 kohta tean ma nii palju rääkida, et selle uks olla sõduritele hukatuslikult mõjunud. Afganistani sõjas olnud taktikaliseks kombeks sõidu pealt jalastuda, sest liikuvat sihtmärki on ikka raskem tabada. Häda seisnes siis selles, et libastumise korral jäi ohver halastamatult rataste alla. BTR-80 puhul parandati see jäme viga, asendades tavalise ukse allalastava "sillaga".

BTR-70 ohtlik uks.

Vahepeal kuulsin elukaaslast mind vaikselt hüüdmas, sest vihane omanik oli sissetungijaid kaema tulnud. Lipsasime minema ning jäin tegelikult üsna rahule, kuna õnnestus kuulsa Nõukogudeaegse jalaväesoomuki sisemust silmata. Siinkohal kasutan võimalust muuseumi omaniku ees vabandada!

Kliki pildil, et tuletorni ajaloost lugeda.

Kõpu tsikuraat... ee... tuletorn!

Kõrgusekartusest puudu ei tulnud, sest esiteks olid astmed kõrged ja järsud ning teiseks oli vaateplatvormi katus päris karmi kaldega. Kui midagi oleks kogemata maha pudenenud, oleks see sekundiga üle ääre sööstnud. Väriseva käega suutsin siiski paar pilti klõpsata ning varandus jäi sel korral siiski näppude vahele.

Tagasiteel käisime Haapsalus samas restoranis, kus eelmise aasta Nostalgiapäevade ajal. Vedas ikka raskel kombel, et mõned American Beauty Car Show jäänukid veel pohmakat pidasid.

Oli tore ringkäik ning autoguru jaoks on 132 kW Seatiga iga reis väga nauditav. Ja pidage siis meeles, et Hiiumaa on esmaspäeviti suletud!

Einar Laigna mõtteteri

Tänase seisuga on Einar Laignal 82 aastat elukogemust kuhjunud. Palju õnne! Sõjaväelane, õpetlane ja vaimulik on aastate jooksul käinud erinevates raadiotes ja loengusaalides enda teadmisi jagamas, ise olen lugupeetud härrasmehe mõtisklusi kuulanud Nõmme Raadiost. Veel kordagi pole ma pidanud pettuma, sest tema tasakaalukus, kombekus, loogiline mõtlemine ja filosoofiline maailmakäsitlus suunavad mind aina järgmisi loenguid kuulama.

Võin väita, et tänu temale olen suutnud end palju paremaks inimeseks voolida ning selle eest avaldan ma ka suurt tänu. Kuigi mõnede üksikute ideede või väidete suhtes ma pisut oponeerin, on mehe mõtteid ja argumenteerimist ikkagi põnev kuulata. Kui peaks koostama mingi nimekirja Eesti tarkadest, siis mina asetaks ta kindlalt esikohale.

Järgnevalt avaldan ma mõned Laigna eredamad mõtteterad, mis mu õlgadel istuvas võlvsaalis pikemalt kõlama jäid. Tegu on parafraseeritud mõtetega, aga ideed jäävad ikkagi samaks.

***

Teadmisi peab igaüks ise otsima ja läbi töötama.

***

Valitseja ei pea olema heatahtlik. Nikolai II ei löönud revolutsionääre maha, mistõttu Trotski tappis miljoneid inimesi.

***

Valitseja peab ka ebameeldivaid otsuseid tegema. Valitseja peab riigi päästma.

***

Eetilised küsimused esitatakse kõigepealt iseendale - kas ma ise?

***

Humanitaarintelligentidega vaidlemine tüütab ära, kuna neil pole olnud kunagi vajadust kontrollida oma väidete paikapidavust reaalses maailmas.

***

Kristlus kujunes tagakiusatud ja allasurutud oludes, mistõttu sellega ei tormanud ühinema igasugused aferistid. Sellepärast on see võimsaim institutsioon inimkonna ajaloos.

***

Kotkas lasti vabaks, aga lõunasöögiks tuli lind tagasi. Enese elus hoidmine oli tähtsam kui vabadus ja väärikus. Sokratese ajal öeldi Kreekas, sarnaste teemade arutlemisel, et oleme elus, oleme alles.

"Molluskid Pireuse lahes on ka alles," ütles Sokrates.

***

Pullidel, lehmadel ja muudel sellistel sarvelistel on kaelal tugevad üles-alla lihased, kuid väänamisele ei pea nad vastu. Inimesel on võimalik seetõttu suur pull pikali väänata.

***

Madu salvas ja mürgitas inimesi. Tark andis talle nõu, et madu peaks elama sõbralikult ja head tegema. Madu otsustas nõu kuulda võtta. Aja möödudes nägi tark linna peal, et lapsed viskasid ja kiusasid armetut madu, kes veel vaevu elus oli.

"Mis siis juhtus?" küsis tark.

"Näed, elasin su nõuande järgi ja vaata, mis minust sai..."

"Ma ütlesin, et tee head ja ära salva teisi. Ma ei öelnud, et sa hambaid ei tohi näidata."

***

Kui rahval ei ole juhti, muutub rahvas röövlijõugule saagiks.

***

Enese oponendi kahjutuks tegemine - kiida teda. Mängi lolli ja kuula elementaarseid asju, mida ta sulle uhkelt seletab.

***

Kui ideaalid "lagunevad", siis inimene süüdistab ideaali, mitte iseennast. Ega ideaal pole halb, kui inimene on küündimatu.

***

Kui inimesi "valearvamustega" õrritada, siis püüavad nad sinu arvamust ümber lükata, avaldades oma tõelised seisukohad.

***

Eestlane on Krati usku ja tahab kohe rikkaks saada. Tasapisi tööga on võimalik kasvatada jõukust, ilma laenamiseta, ilma ennast sõltuvusse viimata. Ilma, et ma annaksin võimaluse kellegil hakata minu töö vilju omandama ja minu elumahlu täiesti ise ilma oma tööta omandama. Üks riik peaks samamoodi ennast üles ehitama, mitte tahta kohe rikkaks saada.

***

Kristus läks oma teed - tõde ja armastus. Armastus ilma tõeta on lääge. Tõde ilma armastuseta on julm.

***

Tõe rääkija peab teadma, et ta teeb ennast löögialuseks.

***

Eesti on nagu pendel ida ja lääne vahel.

***

Kuidas riik õitsele puhkeks? Friedrich Barbarossa kutsus inimesi üles põllumaid harima ning kes seda tegi, sai maatüki endale.

***

Võimu saab anda ainult neile, kellele see pähe ei hakka.

***

Impeeriumid ei kuku kokku mitte muul põhjusel kui sellel, et tema elanikkond ei usu enam nendesse alustesse, mille abil impeerium oma olemasolu põhjendab.

***

Õige demokraatia oleks see, kus on paaris arv kandidaate ja kui hääled jagunevad pooleks, siis see on märk sellest, et tuleb töötada teemaga edasi, kuni kõik on ühehäälselt nõus, et see otsus, mis on, on tõesti kõigile hea ja kasulik.

***

Juutidel on see tarkus, et kui on tark mees, siis nad kutsuvad selle enda hulka, nad katsuvad talle sokutada juudi naise naiseks, nad teevad ta oma inimeseks. Hilisematel aegadel tema kirjutisele pannakse juba juurde, et aga juut ta oligi. Võetakse omaks ühesõnaga. Tehakse hea asi oma asjaks.

***

See on ju hädavajalik, et... milles viga on? Ma ise ei näe, ütle; sina näed kõrvalt, ütle ruttu, see on ju minu kasu, eks ole. Ja kui sa teed mulle märkuse, siis sa oled ju mu sõber. Sa tahad, et ma parandaksin seda asja. Ku sa märkust ei tee, siis sa oled vaenlane. Sa lased mul eksida.

***

Mis lülitab tahte käima?
Positiivne hirm näiteks. Või võimas tahe midagi saada. Vastutus.

***

Nõrkus ahvatleb ründama mistahes valdkonnas.

Liiklusmaniakid vol 5

Ma lootsin siiralt, et seda postitust kunagi ei tule. Oleme jõudnud sinnamaale, kus liikluseeskirju lihtsalt tuima rahuga ignoreeritakse.

Näide 1. Mitu aastat tagasi sõitsin bemariga maanteekiirusel Haapsalust Tallinna poole. Järsku näen, et mingi mutike sibab tibusammudega üle maantee. Et mitte veresauna korraldada, surun ma piduripedaali põhja ning kõik autos olijad hirmuvad kummide vilinat kuulates. Tädike ei vaevunud kordagi isegi potentsiaalse surma suunas vaatama.

Näide 2. Mõne nädala eest seisin Kristiine ristmikul ühe auto taga, kui süttis roheline tuli. Hakkasime esimeste autodena üle risti jõudma, kui minu ees olev masin pidurdas ja signaali lasi. Mis juhtus? Keegi asotsiaalse stiilitunnetusega härra jalutas aegluubis üle tee, vaevumata kõrvalegi vaatama. Ta ei saanud isegi punast tuld näha, sest jalakäijate foor seisis tükk maad eemal.

Näide 3. Nädala eest seisin foori taga ning süttis roheline tuli. Vaevalt hakkasin kiirust koguma, kui keegi keskealine härra tuimalt ette soovis astuda. Kohutava signaaliheli peale hüppas ta tagasi, silmis siiras imestus. Jalakäijate punast foorituld ta igatahes ei märganud.

Näide 4. Täna hommikul sõitsin tööle ja hakkasin pidurdama, kuna foorituli muundus kollaseks. Minu taga sõitnud ja rida vahetanud bemar lisas kiirust ning tuiskas punasega üle risti.

Näide 5. Samuti täna hommikul hakkasin hoogu maha võtma, kuna fooris paistis punane tuli. Vaatasin imestunult, kuidas kõrvalreas sõitev Opel aeglaselt (ca 40-45 km/h), kuid kindla julgusega üle risti lasi. Alles järgmise punase risti ees 100 meetrit kaugemal suvatses kiirustaja peatuda.

Nii. Ma kohe ei teagi, kuidas seda teemat edasi arendada. Minu teooria on see, et lasteaedades ja koolides oli liikluskasvatuse tase kunagi päris kohutav. Samas ma mäletan, et ise sain päris hea koolituse ning lapsena ei jäänud ma kordagi auto alla, kuid nüüd 20 aastat hiljem näen, kuidas täiskasvanud inimesed niimoodi soperdades enda eluga mängivad.

Aga pole hullu - kes tunnevad, et mõned asjad liikluses nagu pisut segaseks jäävad, jääge minuga, sest kohe teen ma tasuta minikoolituse.

P on punane. Punane pealpool puhkab. Punane ütleb - peatu koheselt!

K on kollane. Kollane keskel konutab. Kollane ütleb - koheselt hoogu vähenda!

R on roheline. Roheline rohutasandil lamab. Roheline ütleb - rohkem liikuda võid!

Andestage mulle minu sarkastiline toon, aga ma lihtsalt ei või selliseid inimesi samaväärselt kohelda kui kõiki teisi. Kes ikka liikluses hoolimatult enda või teiste eludega mängib, sellel on minu silmis veidi erinev tähendus. Katsugem ikka mõistlikult hakkama saada ja ümbritsevat jälgida. Ma mõistan, et mõni inimene on juba sellises eas, et meeled pole enam nii teravad, aga kurat, miks te teed ületades siis isegi pead ei vaevu pöörama? Kas olete kuulnud, et pimedatel on kombeks valget keppi ees hoida? Ja kui teil puudub kuulmine, siis miks te hoolega ringi ei vaata? Ja kui te end keset päist päeva täis kaanite, siis miks on vaja liiklusesse sukelduda?

Liiklus on päris ohtlik paik, sest füüsikaseadused erandeid ei tee. Olgem tähelepanelikud ja kained, vaadakem vasakule ja paremale. Ja kui silmad ei tööta ning prillidestki abi pole, siis autorooli ei ronita. Punkt.

Prints Philip ja tema vägitegu.

Lahjendame joodud kogust filosoofiaga

Olen tähele pannud, et suvekuude jooksul on mul sagenenud alkoholi tarvitamine. Sagedus on selline, et võiks juba arvata, et olen nagu ca 10 aastat noorem keskkooliõpilane. Miks see juhtunud on? Ega midagi muud pole öelda, kui et lihtsalt võimalusi on juurde tulnud. Ikka kutsub keegi enda poole või lähed ise kuhugi istuma ja ikka tuleb kusagilt kollektiivne mõte pudel välja koukida...

Selles mõttes, et tegelikult on pudel mind kui eestlast alati saatnud. Kui olin 15, siis võtsin esimest korda viina. Hiljem, kui istusin kusagil seltskonnas, tegin ikka kokse. Kui tuuritasin veel Lõuna-Eestis, kaanisin... eee... degusteerisin laual leiduvat joogivalikut. Tänavune jaanipäev ja selle lähiümbrus on  möödunud keskmisest suurema purjutamise tähe all. Ühesõnaga, siiamaani puutun selle meelemürgiga kokku.

Lugejale võib jääda kole mulje, et tegu on jõleda joodikuga ning mõne inimese silmis see kahtlemata nii ongi. Pole hullu, sest mul on olemas ka paras vastukaal. Väga paljud inimesed hoiavad nimelt meelemürkide tööstuse ülejäänud osa täies hoos, millest mina grammigi ei saa. Ma ei tarbi kohvi. Ma ei suitseta. Nüüd seoses tervisliku toitumisega hoian ka rämpstoidu tarbimist kontrolli all. Lisaks ei tõmba ma endale mingit sodi ninna, rääkimata käsivarte augustamisest.

Hommikuti joon ma kohvi asemel kas vett, piima või mahla. Õhtuti on mul komme rohelist teed keeta. Ja kui ma juhtungi alkoholi võtma, siis üritan ma korraga ainult üht tüüpi jooki tarbida, vältimaks pohmakat. Ka armastan ma pitside vahel külma vett lonksata. Mitte kunagi ei libista ma niisama õhtuti õlut, sest kui ma joon, siis ikka korralikult.

Kuigi ma joon viimasel ajal tihedamini, on tegu ühega vähestest füüsilistest pattudest, millega tegelen. Samas miks ma selle postituse tegin? Selle mõistmiseks põikame korraks Rooma aega.

Quo Vadis (1951)

Rooma väejuhtidele korraldati peale edukaid lahinguid triumfe, mis seisnesid selles, et väejuht sõitis uhkes kaarikus mööda linna ringi, samal ajal juubeldavad rahvahulgad talle vastu lehvitamas. Tegu oli kujuteldamatult suure auga ning lihtrahvas unistas alati tema asemel olemisest. Aga et uhkus võidukale väejuhile pähe ei lööks, sõitis temaga terve päeva kaasas üks ori, kes talle pidevalt kõrva sosistas:

"Respice post te. Hominem te esse memento. Memento mori!"

"Vaata selja taha. Meenuta, et oled surelik. Meenuta, et sa pead surema!"

See polnud mingi surmaga hirmutamine, vaid väejuht pidi pidevalt teadma, et see vägev jumaldamine mingil hetkel lõppeb.

Mu mõte seisnebki selles, et pean endale pidevalt sosistama, et pidu ei kesta igavesti ning vahel tuleb ka piiri pidada. Asi ei tohi saada igapäevaseks harjumuseks ning ma ei saa joomisele aina leidlikumaid põhjendusi leida, kuigi ma moraalselt võiksin rahuliku südamega koguseid ka suurendada, arvestades minu muid tervislikumaid alternatiive teistele potentsiaalsetele pahedele. Kuigi üldplaanis olen ma väga tubli, siis üheainsa patuga ei maksa nüüd ka liialdada. Võib ju väga vabalt juhtuda, et üks patt kaalub üles mitu heategu...

Kui võimalik, ärge jooge alkoholi, isegi kui olete kunstiinimene. Meenutagem, et kuigi selle liigtarvitamist on võimalik ratsionaliseerida, on tegu ikkagi aju hävitajaga. Ja aju... aju on filosoofidel vaja.

Märgatud pärlid vol 1

Seisuga 25.06.2019 on Google Maps'is Tallinna Pae Gümnaasiumi nimetus kirillitsas "Det. sad Debilek". Alguses ei tahtnud ma seda uskuda ning hakkasin ka oma vene keele oskuses kahtlema, nii et ma igaks juhuks googeldasin selle tähendust.

Tõlkes tähendab see siis "Debiilikute Lasteaed", lisaks olevat tegu nüüd põllumajandusliku kooliga.  Mõni hetk peale postituse avaldamist muutus tekst rahulikumaks "Tallinn Pae Gymnasium".

Teel täiskasvanuks tervitab leidlikke naljahambaid!

Seisuga 26.06.2019 on Käina kooli juures märkus "QR kood on siin".

Mida peaksid teadma rahasüsteemist?

Minu kokkupuude rahandusega piirdub kolme allikaga - igapäevane rahakasutus, investeerimine ja rahanduse kohta omandatud silmaring. Investeerimise all pean silmas eelkõige väärtpaberite soetamist, nende maha müümist ja dividendide saamist; lisaks olen kasutanud ka ühisrahastusplatvorme. Omaette "teadus" on ka korrektne investeeringutelt maksude tasumine, mida asjaga mittetegelenu täies mahus ette ei kujuta. Silmaring koosneb ülikoolis läbitud mikro- ja makromajanduse õppeainest ja iseseisvalt loetud-vaadatud teostest (Kiyosaki, Roosaare, Zeitgeist).

Kuld kui mineviku trend

Kulla kumulatiivne kaevandamine logaritmilisel
skaalal. Jah, need on kõigest tonnid.

Kui bartertehingu puhul muutus piltlikult öeldes 1000 kotitäie vilja transportimine liiga tüütuks, leiti mingi alternatiivne ese, mida selle 1000 koti asemel kasutati. Merekarpide ja põnevate kivide järel tuli mingil hetkel kuld. Muide, kuld on läbi ajaloo olnud universaalseim maksevahend, mis ei roosteta ega voola kuhugi ära. Ehituses pole seda pehmet metalli mõtet kasutada, mistõttu haruldase ühendina leidiski see kasutust maksevahendina.

Muidugi tekkisid ka probleemid. Küll sulatati seda ümber ja segati mingite muude metallidega, suurendamaks raha hulka; küll seiskasid lõppevad kullavarud majanduse ja lagundasid võimsa Rooma impeeriumi.

Rahandus arenes lõpuks nii kaugele, et reaalne kuld peideti varakambritesse ning selle asemel saadeti ringlusse mingist muust sulamist mündid. Oma sisult on tegu "IOU" võlakirjadega ehk 10-ühikuline münt tähendas 10 ühiku suurust panga seifis seisva võla nõuet.

Tegu oli leidliku lahendusega, kuna nende müntide kulumine ja hävimine ei tähendanud suurt midagi, sest alati võis ju kahjustatud eksemplarid uutega asendada. Kõige vägevam oli aga see, et alati võis mündid päris kulla vastu välja vahetada, aga argielus oli praktilisem ikkagi neid "asendusmünte" veeretada. Mingil hetkel saabus ka paberraha, muutes rahavalikut paindlikumaks.

Tänapäeva patt - tagatiseta paberraha

Tõelised jamad alles algasid, kuna pangad said rahamaitse suhu ja hakkasid trükkima ka "lisaraha", millel polnud väärismetallide näol mingit katet. Iga hoiustatud summat saab teatud protsendi ulatuses ka välja laenata. Eesti keelde panduna tähendab see seda, et kõiki maailma võlgasid pole võimalik tasuda, kuna nii palju raha pole lihtsalt olemas.

See trend sai tõelise hoo sisse Nixoni 1971. aasta rahareformiga, mis tähendas seda, et USA dollar kaotas kulla tagatise, muutudes sisuliselt mängurahaks. Pange tähele - sellest hetkest saadik püsib USA dollar vaid usalduse toel. Sisuliselt ainult sel põhjusel, et USA on stabiilne superriik, mis suudab oma huvisid üle maailma kaitsta, kasutatakse selle valuutat. Niipea, kui USA mingisse päris tõsisesse jamasse satub, olgu selleks kodusõda, mõni kohutav humanitaarkatastroof või lootusetu majanduskaos, kukub dollaripõhine läänemaailma majandus kokku. Teame ju hästi, kuidas Lehman Brothers'i pankrot 2008. aastal läänemaailma tulemerre mattis.

Väljavõte ühest heast ingliskeelsest slideshow'st:

100% tagatud reserviga süsteem. Nii see peaks olema.

Aga võiks ju osa raha välja laenata? Ahnus on ju tähtsam kui ausus?

Aga kõik inimesed ei hakka ju korraga oma sääste välja võtma? Eks ole?

Rahal on kalduvus paljuneda, kuna reservid ei pea 100% ulatuses tagatud olema.

Miks on Eestis seadus, et 100 000 euro ulatuses peavad inimeste säästud pankades tagatud olema? Miks ei võiks iga viimane kui sent tagatud olla? Aga just sellepärast, et suur ports rahast ei oma mingit tagatist, olles "fantoomraha". Kui te panete mingi summa panka, siis mingi osa sellest läheb viivitamatult rändama, uusi laenajaid otsima. Kui te aga terve küla- või linnatäie inimestega panka marsite ja korraga kogu raha välja soovite võtta, selgubki see tõsiasi - pank on teie raha kellelegi võõrale ära laenanud ja ei saa kõiki sääste täies ulatuses välja maksta.

Tegu on analoogses mõttes Ponzi skeemiga, mille kohaselt ühinejad panevad mingi summa sisse, et siis hiljem suurem hulk välja võtta. On ju ilmselge, et sellisel juhul on võitjad need, kes asja alustasid ja juba varakult suured summad endale haaravad. Kaotajateks jäävad viimased liitujad, kes naiivselt suuri summasid ootama jäävad.

Minu silmis on igasugune alla 100% reserv kuritegelik skeem, de facto orjandus. Ühest küljest nõuab pank inimeselt lisaks laenusummale ka intresse, teisalt pole neid intresse kusagilt võtta, kuid pangad tekitavad alusetult vastavalt "vajadusele" ka raha juurde, et seda uutele ohvritele välja laenata. Säästud kaotavad väärtust, inimesed muudkui rabavad ja rabavad, kommunism on kohe-kohe silmapiiril... Lugege "Deemon Mammona" (Tiiu Kolts) lugu ja te mõistate minu meelehärmi.

Kogu see süsteem on ülimalt habras ning ma ennustan, et millalgi tulevikus põleb kogu rahapakkidest laotud tondiloss suure leegiga. Kui see juhtub, toimub ühiskonnas paratamatult samade mõõtmetega radikaalne muutus nagu 1960ndate aastate seksuaalrevolutsioon, mil noorte allasurutud inimeste soovid nagu paisu tagant vabanesid. Mõelda vaid, kui inimestele kohale jõuab, et pikki tööpäevi rügati õhust väljaimetud mänguraha nimel...

Ilmselge, et selline jaburus sünnitab üsna mõõdukat inflatsiooni. Selle illustreerimiseks meenutagem Austin Powers'i seiklusi, kui Dr. Evil 1990ndatest 1960ndatesse tagasi reisis ja maailmalt raha välja hakkas pressima. Liidritele saadetud nõudmises seisis lausa 100 miljardit dollarit ning postituse kirjutamise hetkel 2019. aastal hoidis umbes nii palju raha Bill Gates enda tagataskus. Aga 1960ndate riigipead ei suutnud meeletut naeru tagasi hoida, sest... sellist rahahulka tollal ei eksisteerinudki!

Tänapäeva trend - krüptovaluutad

Internetirevolutsioon on maha jahtumas ning arvutid on jõudnud ka kolmanda maailma inimesteni. Et on võimalik valguse kiirusel kirja teisele poole maakera saata, ei üllata enam kedagi. Kübermaailm on muutunud nii loomulikuks, et tekkinud on ka kübervaluutad.

Kübervaluuta põhimõte on arvutuskiiruse tagatis. Mida rohkem suudab üks arvuti krüpteeritud koode "lahti muukida", seda tõenäolisem on ka "autasu" ehk valuuta saamine. Nii muutubki ülemaailmne rahaülekanne turvalisemaks ja odavamaks.

Aga et paralleelselt krüptovaluutadega näeme ka Moore'i seaduse toimimist, siis on paraku ka siia inflatsioon sisse kodeeritud. Moore'i seadus ütleb, et arvutite arvutuskiirus kahekordistub ca 1,5 aastaga, seega ka kübervaluutade "väärtus" kahaneb ajas. Me ei märka seda kümne või paarikümne aastaga, aga pikema aja jooksul peaks see end kuidagi tunda andma. Seda tüüpi valuuta on nii uus nähtus, mistõttu pole inimkonnal sellega veel täit kogemust. Samas kunagine tulbimaania aastasadade tagant lõi hollandlasi õige valusalt ning tänapäeval saame tulbisibulaid täiesti normaalse kilohinnaga osta ega kujuta õieti ettegi, et ühe eest anti kunagi päris suur varandus ära. Ehk juhtub sama ka ülehinnatud krüptorahaga?

Ma isiklikult seda asja väga ei usalda, sest pole olemas ühtegi käega katsutavat tulemust, mida näiteks Bitcoin'i eest saada võiks. Ma saan aru, kui mõnes MMORPG mängus nagu EVE: Online toimib reaalne turumajanduslik virtuaalne rahasüsteem, aga tegu on kosmosefantaasiaga. Seal vahetatakse väljamõeldud esemeid mänguraha vastu ning mõned fännid tassivad sinna ka päris raha. See on lõppude lõpuks ainult meelelahutuslik arvutimäng, kus liiguvad vaid bitid ning midagi produktiivset see ei tooda. Kui server mingil põhjusel töö lõpetab, pole mängijatel midagi ette näidata ja kõhu täis saamiseks peab ikkagi ema keldrist välja ronima ja põllule tööle minema.

EVE: Online skeem, kus on näidatud, kui palju mänguraha,
mängitud tunde või reaalset raha mõned asjad väärt on.

Sama ohtu pelgan ma ka kübervaluuta puhul. Ma mõistan, et maailm on ammu virtuaalreaalsuse suunas tüüritud, aga piisab andmekandjate rikkest ning kogu süsteem on nullis. Kas tõesti arvate, et kellelgi on kusagil paberilehel kõik summad kirjas, et siis rikke korral saaks selle põhjal summasid ausalt hüvitama hakata? Olge nüüd. Pealegi, puhtfilosoofilisest küljest mõeldes - mis kasu on digitaalsetest numbritest, kui neid pole võimalik energiaks ja füüsiliseks materjaliks muuta? Miks me niimoodi lolli mängime ja väljamõeldud valuutasid kummardame? Kas inimkonnal on tõesti luulud?

Energia - tuleviku raha?

KWHCoin

On välja käidud ka selline idee nagu energy backed currency (energiapõhine valuuta). Üks ühik tähistab mingit hulka füüsilist energiat, mis on tulnud kust iganes - aatomienergia, hüdroenergia, tuuleenergia, fossiilne kütus jne. On selge, et üha laienev inimkond tarbib energiat igal aastal aina enam, mistõttu oleks tegu päris kavala valuutaga.

Saastav kivisüsi on tehnoloogilises mõttes aegunud ning bensiin ja diisel hakkavad varsti hinnatasemelt mittetasuvuseni jõudma (meil ei lõppe toornafta nagu noaga lõigatult, aga selle pumpamine muutub mingil hetkel liigselt kulukaks). Selles mõttes tõotab sellise valuuta väärtus ajas ainult kasvada. Lisaks soodustaks see puhaste energiaallikate rajamist, sest töösturid saaks endale energiapõhist raha kokku ajada.

Ja ka filosoofilises mõttes on tegu märksa mõistlikuma lahendusega kui krüptovaluuta näol. Kui nullide ja ühtede jada ei saa millekski konverteerida, siis energiapõhised ühikud on otseselt energiaga ehk meie tsivilisatsiooni elumahlaga seotud. Mine sa tea, äkki töötatakse välja mingid kõrge energiasisaldusega laastud või klotsid, mida rahana tarvitada või siis otse auto kütusepaaki (või katlasse?) visata. Ja iga inimene saaks teoreetiliselt kodus trenažööril sõtkudes igal õhtul "ületunde" teha, lahendades ühtlasi ka rasvumise hädad. Raha nimel võiks end ju küll trimmi ajada või kuidas? 

Muide, võltsimine kaotaks oma senise tähenduse, kui "rahaklotsid" praktiliselt kasutatavad oleks ja ka reaalset kütteväärtust omaks. Kui ametlik ühik ja võltsitud ühik väljastavad sama koguse energiat, siis pole turvaelementidel suurt mõtet. Kui sinna on tööd (energiat) sisse pandud, et keegi teine seda kasutada saaks, on tegu ju igati asjaliku vidinaga, koopia või mitte.

Ulmelised ideed, aga eks tulevik näitab, mis saab.

Minu ennustus

Kriitikat valan ma eelkõige tagatiseta raha ja krüptovaluutade kraesse, sest pole võimalik, et võõra raha eest pidutsemine liiga muretult saaks jätkuda. Mingil hetkel jäädakse vahele ja järgneb petetud rahvamassi viha. Ka kontrollimatut inflatsiooni pean ma väga kurjaks nähtuseks, mis tööinimeste aastatega kogutavad säästud lihtsalt ära põletab.

Kuld jääb igal juhul alles, juhtugu, mis tahes. Seda tunnistavad kõik, olenemata usust, keelest või välimusest. Kuld on robustne ja kohmakas, aga samas lihtne ja konkreetne. Naljaviluks võib öelda, et kuld ei teki ega kao, vaid muundub kullakangidest eheteks ja vastupidi.

Suurimat entusiasmi näitan ma üles peamiselt energiapõhiste valuutade suhtes. Kuidas seda teostada, on iseküsimus, aga fundamentaalses mõttes on see valuuta kõige universaalsem, mille abil saaks ka teoreetiliste maaväliste eluvormidega äritseda. Tähtsate inimnägudega pabermassi ja isegi stabiilset kulda nad vaevalt soovivad, pigem ikka midagi praktilist.

Tagasi Orgu kava juures vol 3

Vahepeal elasin üle kaalumaailma katsumuse - jaanipäeva. See on tõesti nagu jõuluaja ekvivalent suvel, mil süüakse ja juuakse rohkem kui tavaliselt. Kuna elukaaslasega vahetasime külmikus sügavkülmavarud marjade vastu välja, sain veelgi lisakaloreid. Saab öelda, et jaanipäevast kasvas välja lausa kolmepäevane libisemine jääl, millele õnneks punkt õnnestus suruda.

Ma hommikul meelega ei kaalunud, kuna tavalisele numbrile võib ilmselt paarsada kilo lisada, mis enesetundele just kasuks ei tule. Muide, enne jaanipäeva õgimist ja joomistuuri kaalusin ma 110,2 kg. Eks ma ootan mõne päeva, enne kui kaalu välja lohistan.

Tegelikult ei tasu üldse iga päev kaaluda, sest kaal kõigub 1000 põhjuse pärast (häda tegemata, joodud klaasitäis vett, söödud kurki, veidi vähem higistatud jne). Kui vaatad, et kaal on kilokese tõusnud, siis löök meeleolule on tohutu, kuigi tegelikult tead, et see pole mingi pekk, vaid näiteks seedimata kurk. Just seetõttu lasengi kehal pärast pidutsemist "maha jahtuda" ja end õigesse mõõtu seada.

Üldiselt ei ole hullu, jätkame ikkagi positiivsel lainel, sest kurss on õige!

Hall kardinal: Bahhistokrooni joon

Lühim tee ei pruugi olla alati kiireim.

Kujutlege, et istute peale tööpäeva autosse ning suundute kodu poole, aga teie tempoka kulgemise peatab tipptunni ummik. Te mõtlete seal seistes, et kuna kasutate lühimat teed, siis hoiate leidlikult oma ummikus passimise aja minimaalsena. Pole mõtet ju teekonda pikendada ja tööpäeva lõpus kõiki linna teid läbi seista.

Kui vaevarikas ummikus tiksumine lõppeb ning lõpuks kurnatuna koju jõuate, siis tervitab teid teie kaasa, kel juba mingi kiire söök valmiski vaaritatud. Te olete pisut löödud, kuna teate täpselt, et kaasa töötab teie ligidal ning mõlemad lõpetate samal ajal, ometi raiskate igapäevaselt liikluses oma kallimast pisut enam aega. Mis ometi juhtus?

Teie kaasa istub oma autosse samal ajal kui teie, kuid valib hoopis erineva marsruudi. Kui teie olete kaardil lausa kõige lühema teekonna välja mõõtnud, siis tema on katsetanud erinevaid teid ning lõpuks leidnud optimaalseima. Teie kaasa kasutatav tee on küll märgatavalt pikem, kuid nagu isegi kogesite, suudab ta teist alati varem koju jõuda, kuigi ettevaatliku inimesena ei kipu ta iial kiirust ületama.

Kontseptsiooni kirjeldab brahhistokroon, mis on kõver, mida mööda punktmass liigub sihtkohta kõige kiiremini. Kui lõigata kartongist mitu erinevat kuju - sirge ja teatud kujuga kõver - ja asetada neile kuulid, siis lõppu kihutab esimesena see kuul, mis sai endale kõvera tee. Mööda sirget teed liikuv kuul jõuab sihtpunkti mõnevõrra hiljem, kuigi distants oli tal märgatavalt lühem.

Peaaegu et vabalangus koos sujuva trajektooriga andis kiiremale kuulile kogu teekonna kiiremini läbimiseks vajaliku algtõuke. Analoogselt suutis teie kaasa ummikuid vältida, kui alustas teekonda veidi teises suunas ja põikas linnast välja, kus sai sõita suurema lubatud kiirusega.

See näide koos brahhistokrooni kõveraga illustreerib ilmekalt, kui oluline on kasutada mõistust brutaalse jõu asemel ning veidi kastist välja mõelda. Oma elus puutume kokku mitmete juhtumitega, millele võib leiduda lausa šokeerivalt lihtne lahendus. Selle asemel, et jõuga kalda suunas ujuda ja karta, et lained sind kaldast eemale tirivad, võib kasutada näiteks lainelauda, mis kindlasti rohkem emotsioone pakub. Muidugi nõuab selle kasutamine ka osavust ning mõttekohaga siin lõpetamegi...

Dick Dale & Delltones - Surf Beat

Tagasi Orgu kava juures vol 2

Toitumiskava eksperiment on väldanud nüüdseks kaks nädalat, mille hulka on mahtunud üks patupäev, kaks joomist ja paar vabakavalist einet (pakuti suitsukala), sekka olen tükeldanud arbuusi. Nüüdseks olen režiimiga harjunud ja kõht on alati täis. Kuna toidud on maitsvad ja mitmekülgsed, siis pole mul ka ebatervisliku prahi vastu igatsust tekkinud.

Mingit süstemaatilist trenni ma ei tee, aga vahel sõidan rattaga või ujun, kusjuures viimase all pean ma silmas pigem sihitut hulpimist ja lõbusat plätserdamist.

Täna hommikul astusin kaalule ja nägin sellist numbrit: 111,7 kg. Meeldetuletuseks - mai viimast nädalat alustasin ma 116 kiloga, mis tähendab, et olen kahanenud 4,3 kg, millest suurema osa moodustab küll vesi, mitte polster.

Vähemalt minu puhul on kaalulangetamisel raskeimaks osaks realistlikuks jäämine. Peab endale ikka ja jälle teadvustama, et see algne suur kukkumine tähendab vee välja kandumist ning reaalne tervislik rasva kadu nädalas peab jääma kõigest 0,5-1,0 kg kanti.

Lisaks pean rõhutama fakti, et rasv kaalub vähem kui lihased, mistõttu ei tasu ainult numbrisse kinni jääda. Oleme kõik näinud trimmis kehaga atleete ajakirjade lehtedel või Instagramis, aga võite üllatuda, kui kuulete nende kaalunumbritest. Kui otsustada mehaaniliselt BMI järgi, siis päris paljud regulaarsed treenijad on kindlalt ülekaalus, kuigi nende reljeefsed musklid vaidlevad sellele südikalt vastu.

Kaalunumber on lihtsalt indikaatoriks, kas liigute vajalikus suunas. Kui näit päris "õigena" ei paista, ärge heitke meelt, sest enesetunne kaalub ükskõik millise kaalunumbri üles.

Hall kardinal: Hawthorne'i efekt

Kujutage ette, et olete mingis tehases ülevaataja, kelle ülesandeks on tööliste tingimuste parandamine ning seeläbi nende tööviljakuse tõstmine. Oletame, et tükk aega on peamiseks probleemiks hämar valgustus. Nii lähete te saali, uurite, vaatate ja mõõdate. Võib-olla küsite te olukorra kohta ka töölistelt. Lõpuks saate te oma esialgsed andmed kokku, lasete valgustid erksamatega asendada ning mõõdate taaskord kõiksuguseid näitajaid, et neid siis hiljem võrrelda.

Suur on teie üllatus, kui esialgseid ja uusi andmeid kõrvutate. Neis pole justkui mingit märgatavat erinevust! Kas lampide täiustamine oli siis tõesti täiesti kasutu?

Ei pruukinud olla, sest siin on tõenäoliselt tegemist Hawthorne'i efektiga (publikuefekt). See tähendab, et indiviidid, kes satuvad lisatähelepanu alla, kipuvad enda käitumist ootustele rohkem vastavaks muutma. Tehasetööliste produktiivsus suurenes eelkõige seetõttu, et keegi juhtkonnast nende vahel ringi käis. Tõsi, parem valgustus võis ka pisut kaasa aidata, aga enne remonti tõusis tööviljakus lakke just tänu ringivaatajatele, sest oli võimalus, et nad võisid viilivatest töölistest ka ülemusele rääkida.

Kas olete märganud, kuidas me kõik (ka mina!) poliitikuid kirume? Et palgad on nirud, maksud on liiga kõrged ja et meid valitsevad üleüldse mingid pätid? Ja kuidas see kõik kas leebub või kardinaalselt muutub, kui inimestele tänaval mikrofon ette pistetakse? Siis öeldakse, et liiga hull meie olukord pole, et küll saame hakkama ja et meie majandus kasvab õnneks hoogsalt.

Kaader filmist "1984". Pideva jälgimise all mässajaid üldjuhul ei teki.
Vähemalt mitte avalikke.

Kaamera, rambivalgus või ülemuse pilk muudab meid kangeks ning me unustame kõik oma jutud ja mõtted, mida sõpradega saunas enne nii elavalt jagasime. Privaatselt näitame enda tõelist palet, aga avalikus ruumis, eriti jälgimise all, püüame mitte silma torgata ning järgida sotsiaalseid norme, säilitamaks enda positsiooni mistahes hierarhias.

See on seletatav sellega, et inimene on karjaloom ning karja heakskiit on meile üks olulisemaid elemente turvalisuse tagamiseks. Kiviajal karjast välja viskamine võrdus vaata et hukkamisega, sest nälg nn maksepuhkust ei andnud ja karmid kiskjad luurasid juba lähima põõsa taga. Nii kohandamegi enda käitumist ka täna, et mitte ärritada karja, kuhu kuulume.

Liiklusmaniakid vol 4

Järjekordseks hooletu autojuhi ohvriks sai jalgratturist kunstiakadeemia professor. Ohver oli postituse  kirjutamise hetkel intensiivravi osakonnas, aga õnneks peaks ta peagi kodusele ravile saama. Soovin jõudsat tervenemist!

Kuvatõmmis liikluskaamera videost.

Muide, kui ma olin eelmise liiklusteemalise postituse (vol 3) ära postitanud, siis kohe järgmisel päeval keerati mulle täpselt samamoodi ette nagu ma seal viimati kirjeldanud olin ehk auto sooritas parempööret ja püüdis mulle rattarajal otsa peale teha. See oli kõigest 100 meetrit eelmisest intsidendist!

Palun, palun, palun, kallid autojuhid, vaadake liikluses ringi ja arvestage teiste liiklejatega. Hoolimatusest kaaskodanikele raskete kehavigastuste tekitamine on oma iseloomult kriminaalne käitumine, mida ei tohiks üldse tolereerida.

Kui te pole enda roolikeeramise võimetes kindlad või kui te ei soovi endale halveneva nägemise kiuste prille muretseda, siis on olemas ka teisi liikumisvahendeid - ühistransport, jalgratas või kutsute sõbra appi end sõidutama. Ausalt, ma ei hakka teie üle naerma, kui nii otsustate. Arvestage, et liikluses oma mugavuse, ego või uhkuse kõrgemale seadmine teiste inimeste elust ja tervisest on äärmiselt õel žest, millega võivad kaasneda tõsised õnnetused.

Jätke nutitelefonides nokitsemine hilisemaks ning kui olete sihtkohta saabunud, siis saate kõik vajalikud sõnumid ära trükkida, teades, et te pole mõrtsukas. Ja kui te konkreetselt ei näe või ei suuda enam piisavalt kiirelt reageerida, siis loobuge rooli taha istumisest. Ma tean, et ma kobisen nagu mingi tüütu vanatoi, aga enda ja teiste tervise hoidmine on kordades olulisem kui kellegi mugavus või päästetud au. Ma tahan, et mina ja ka teised inimesed saaksid õhtul oma pere juurde saabuda. Keegi ei soovi oma kallimat oodates uudistest mingit koletut õnnetust näha ning siis samal ajal vastu võtta politsei kohutava sisuga kõnet, saades teada, miks ta hilines.

LÕPETAGEM AUTO KASUTAMINE MÕRVARELVANA!

Hall kardinal: Hüpoteetiline riigivalitsemise eriala

Mõnda aega olen mõlgutanud mõningaid mõtteid riigi täiustamisest ja südametunnistusega valitsemisest. Võitlemaks korruptsiooni, teadmatuse ja ükskõiksusega, võiks eksisteerida näiteks riigivalitsemise eriala. Hoidku meid kosmos, isegi aianduse jaoks on oma eriala, kuid valitsusse võivad sattuda igasugused, kel teadmiste asemel hea suuvärk.

Arvestagem, et tegu on pelgalt mõtteharjutusega, mis ei pruugi meie eluajal valgust näha, kuigi ma usun, et see aitaks tuua meieni järgmise suure etapi riigivalitsemise küsimuses nagu esimesed demokraatia katsetused Antiik-Kreeka päevadel.

Kindlasti tooks selle eriala juurutamine ka probleeme, mille peale ei oska me enne nende teket mõeldagi. Kui valitsusse pääsemiseks pole mingeid eeldusi, siis kas selline eriala oleks üldse vajalik? Kas igapäevase elu kõrvalt on inimesed valmis sellele aega ja ressurssi kulutama?

Olgu nii, oletame, et see asi läheb läbi, aga milline näeks välja riigivalitsemise eriala?

Mina näen seda bakalaureuseõppe jätkuna ehk magistriõppena, mis annab vajalikud oskused efektiivseks riigivalitsemiseks. Kes on esimese kraadi kätte saanud, see on ühtlasi juba tõestanud oma mõistuse süstemaatilise kasutamise suutlikkust, mis ideaalses maailmas on tegelikult riigivalitsemise üheks baaseelduseks. Kuna eriala õpetataks magistriõppes, lubab see bakalaureusekraadi omanikust õpilasel paindlikumat graafikut kasutades näiteks ka tööl käia. Riigivalitsemine kui selline pole oma sisult raha teenimise ja karjääri vahend, mistõttu on mõistlik, kui õpilane on omandanud eelnevalt mingi teise eriala.

Riigivalitsemine

Maht: 120 EAP

Nominaalne õppeaeg: 4 semestrit

MOODUL 1: Alusõpe (15 EAP)

Riigi ajalugu (3 EAP)

Maailma ajalugu (3 EAP)

Õigusõpetus (4 EAP)

Mikro- ja makroökonoomika (5 EAP)

MOODUL 2: Suhtlus (15 EAP)

Riigikeele grammatika (4 EAP)

Väitlemine ja loogika (4 EAP)

Retoorika (4 EAP)

Meedia ja ajakirjanduse alused (3 EAP)

MOODUL 3: Silmaring (25 EAP)

Keskkonnakaitse ja säästev areng (3 EAP)

Psühholoogia ja massi käitumise seaduspärad (4 EAP)

Propaganda ajalugu (3 EAP)

Füüsika lühikursus (4 EAP)

Virtuaalpõhised riigi toimimise simulatsioonid (3 EAP)

Kohustuslik kirjandus I (4 EAP)

Kohustuslik kirjandus II (4 EAP)

MOODUL 4: Filosoofia (15 EAP)

Filosoofia (4 EAP)

Eetika (3 EAP)

Püsiväärtused ja jätkusuutlikkus (3 EAP)

Kriitiline mõtlemine (3 EAP)

Paradokside lühikursus (2 EAP)

MOODUL 5: Valitsemine (20 EAP)

Eesti põhiseaduse alustalad ja seadusloome (4 EAP)

Valitsuse etikett (3 EAP)

Valitsemise mehhanismid ja juhtimine (4 EAP)

Riigieelarve (4 EAP)

Ülevaade erinevatest riigikordadest (2 EAP)

Rahvusvahelised lepped (3 EAP)

MOODUL 6: Magistritöö (30 EAP)

Magistritöö (30 EAP)

Loomulikult, kui selle eriala diplom riigikogulastele kohustuslikuks muutuks, tekiks rida probleeme. Esiteks poleks sel juhul tegu demokraatiaga, kus igaühel peab olema võimalus kaasa rääkida, olenemata soost, vanusest, varanduslikust seisundist ja muudest näitajatest.

Ja teiseks, mida mina pean ehk suurimaks hädaks, on eriala potentsiaal muutuda tüütuks kohustuseks, mis läbitakse sügavamalt mõtlemata, saavutamaks parem ühiskondlik positsioon. See tähendab seda, et loengud kuulatakse ära ja saavutatakse ehk isegi cum laude, aga kohe peale diplomi saamist unustatakse õpitu. Eriala oleks töövahendiks eelkõige ausale kodanikule, sest korruptandi käes pole sellest nagunii mingit kasu, kelle isiklik saamahimu kõik vaimselt omandatu nagunii hetkega nullib.

Samas eriala suurim väärtus seisneks selles, et see annaks ühe vägeva argumendi ausatele inimestele, kes isetult riigi toimimist soovivad täiustada. Eelnevates postitustes mainitud meie hüpoteetiline lemmiktegelane tädi Maali peaks saama soovi korral küll sõna sekka öelda, aga kui tal oleks ette näidata säärane diplom, kaaluks tema hääl sisulises mõttes märksa enam kui mõndadel staažikatel riigikogulastel, kes vaid enda kukruid täitmas on. Aga et tädi Maali on näinud oma vabast ajast säärase eriala omandamisega vaeva, näitab, et tal on tõsi taga.