Ma sain 30 aastat vanaks, pidades juubelit enne Eesti taasiseseisvumist.
Mida see number tähendab? Vanematele inimestele tulevad meelde nende noorusajad ning vahel soovivad, et nad oleks samas vanuses. Noorematele tundub 30 jälle meeletult kauge tulevik, milleni jõudmisel tekib lootusetu mulla hõng. Vaatevinklid on erinevad.
Miks ma seda blogi üldse pean? Üks eesmärk on teha kättesaadavaks enda filosoofilised mõtted ja arutlused, aga teiseks eesmärgiks on olla nn isehakanud teadlane, kes katsetab enda peal igasuguseid asju, ka aja mõju. Näiteks aastaid tagasi pidasin ajateenistuse blogi, et inimesed, kes samasse elufaasi satuvad, saaks nn spikerdada ja eelteadmisi koguda. Siin blogis olen kirjeldanud enda reise, juhtumisi ja elukogemusi, sest äkki on need kellelegi vajalikud kas uudishimu rahuldamiseks, lugemisrõõmu saamiseks, uute ideede genereerimiseks või meelelahutuseks.
Suurimat hirmu tekitab teadmatus. Ja mina tahan inimeste hirmu leevendada, pannes kirja asju, mis minuga juhtuvad. Kellelgi on kindlasti sarnane rada veel ees.
Mu keha saab aastatega vanemaks ning mu vaim kasvab koos sellega, mõtted ja suhtumine samal ajal muutuvad. 20-aastane ja 30-aastane mina on kaks sama erinevat isiksust nagu 10-aastane ja 20-aastane mina. Kui te kogute endale vanust, siis peate arvestama, et te muutute igal juhul, enda tahtest hoolimata. Vanusega muutuvad prioriteedid, teid ümbritsev keskkond ja ühiskonna ootused.
Kui ma läheks suvel noortepäraselt riietatult kuhugi rulaparki teismelistega hängima, oleks see pehmelt öeldes kummaline. Teismelised hoolivad eelkõige sellest, mis tasemele nad arvutimängudes jõuavad ning kuidas saaks vanemate teadmata veidi õlut libistada, aga mina mõtlen järgmisest tööpäevast ja kodulaenust, lemmikloomadele toidu panemisest rääkimata. Teismelised hängivad suvevaheajal poole ööni oma sõprade pool ja defineerivad oma kaaslaste väärtust selle põhjal, mis muusikat nad kuulavad, aga mina lähen ca kell 11 magama, et järgmisel päeval taas rutiinsete tegevustega alustada, oodates nädalavahetust.
Sama veider oleks mul pensionäridega aega veeta. Nad ei mõista, mida ma seal nutitelefonis teen ning mina ei jõua ära imestada, kuidas nad sama juttu juba kümnendat korda viitsivad rääkida. Samuti on probleemiks ka generatsioonidevaheline sein, mis garanteerib, et ükskõik kui haritud ja teadlik ma ka poleks, vanemad inimesed näevad 30-aastast alateadlikult kui poisikest, kes pole veel elu näinudki ega võta mind sama tõsiselt kui endavanuseid. Ega ma ei saagi seda tegelikult pahaks panna, kui neil on aastaid ja kogemust ligi kaks korda rohkem. Häda on lihtsalt selles, et me ei saa samaväärselt suhelda ja "hängida" nagu teismelistegagi, sest eluetapid on kardinaalselt erinevad. Vanurid on juba ära kogenud need asjad, mida mina alles avastan ning teismelised tutvuvad teemadega, mis mul juba ammu seljataga.
Niisiis, mida ma oskan öelda neile, kel ka kunagi 30 silme ees? Selleks ajaks on selgunud või on päevakorras need järgmised 30 teemat:
- Diplom on käes ja karjäärivalik paigas.
- Kodulaen või üür, selles on küsimus. Kui oled rändur, siis üür, kui tahad paikseks jääda, siis kodulaen. Aga kas pank laenu annab (unusta must palk, SMS-laenud ja kasiinod)?
- Raha tuleb enda taskust ja kulub toidule, loomade söödale, eluasemele, auto(de)le, kütusele, riietele, kodukeemiale, ravimitele, remondile, sünnipäevakingitustele, väikelaenudele ja tuhandele muule igapäevatehingule. Kui midagi ka enda hobideks jääb, siis see on luksus.
- Asjad on kallimad kui alguses ette kujutasid. Uus voodi tagab kvaliteetsema une, aga tühjendab vaevaliselt kogutud avariifondi. Liisingauto hooldus on 2x kallim kui isikliku auto hooldus tuttavas töökojas. Hindade põhjal otsustades on toidu kullasisaldus ohtlikult kõrge. Ka ahjust tuha seest peaks teoreetiliselt kullapuru leidma.
- Tuludeklaratsiooni täitmine. Kui palk on kuni keskmine ning kui õigesti majandada, saab sellest 13. palgalipik aastas.
- Kas võiks loota riiklikule pensionisüsteemile või investeerida ise juurde? NB! Mida varem alustad, seda rohkem hiljem saad.
- Sul on selge, millised poed on kallid ja millistes käia saad.
- Selg ja muud kohad võivad valutama hakata, kuigi sul pole enne probleemi olnud. Samuti avastad, et pealagi on juustest kuidagi hõredam.
- Kehakaalu on raskem kaotada, kuigi enda arust sööd tervislikult ja teed piisavalt trenni. Vananedes aeglustub ainevahetus, seega pead kaalu kaotamisel rohkem vaeva nägema.
- Väljas käimine on hoopis teise tähendusega kui varem.
- Oled avastanud enda jaoks reisimise.
- Enam ei teki vajadust end pumbaks juua, tavaline kerge peapööritus on juba piisav. Muide, pohmakad on iga järgmise aastaga tugevamad.
- Sa tunned enda tugevusi ja nõrkusi läbi ja lõhki ning sul puuduvad selles suhtes igasugused naiivsed illusioonid. Näiteks kui sa introverdina ei tunne inimestega suheldes end mugavalt, ei hakka sa kunagi lootma, et sinust saaks aktiivne seltskonnalõvi.
- Enam-vähem on selgunud, milline on su eluviis ja elupartner. Märksõnadeks on ka abielu ja lapsed.
- Oled kogenud südame murdumist ja sa tead, et seda juhtub veel.
- Ühtäkki mõistad sa enda vanemate otsuseid ja keelde sellest ajast, kui olid veel laps.
- Kelle matustele järgmisena lähed?
- Lapsena elasid tulevikus - sa unistasid sellest, kui suure maja kunagi ostad ja mis põnevat ametit pidama hakkad. Keskealisena elad sa olevikus - teenid raha ja võtad laenu juurde, et saada kohe eluase või auto. Eakana mõtled tagasi oma noorusaastatele ja elad mõttes läbi oma juhtumisi. Seega sa mõistad, et see, mida sa keskealisena (loe "30-aastasena") teed, saab kunagi su mõtetes keskse koha nii hommikusöögilauas, vetsus istudes kui ka voodis enne magama jäämist unetult lesides.
- Elu käib töögraafiku järgi. Kui saad korraks töö juurest ära käia ja pakilisi asju teha, siis on hästi. Kui ei saa, siis pead ohverdama nädalavahetused.
- Kolleegid on nagu segu klassikaaslastest ja reisihuviliste sõpruskonnast. Suvepäevad ja muud ühisüritused viivad sind põnevatesse paikadesse.
- Puhtusetaseme defineerid oma kodus ise. Mis piirist algab räpasus ja kas sa lepid sellega või mitte?
- Kui on probleem, siis hakkad ise asjaga tegelema ja teed kõned sinna, kuhu vaja. Suure tõenäosusega läheb rahakott dieedile.
- Endine sõpruskond on asendunud uuega.
- Stabiilsus ja mugavus kõlavad paremini kui seiklused ja ettearvamatus.
- Sa oled õppinud ütlema "ei", eriti telefoni teel terroriseerivatele müügiinimestele ja kaupluses luusivatele digipakettide pakkujatele.
- Sul on savi, mida teised su hobidest, stiilist ja muusikavalikust arvavad. Sa teed seda, mis sind õnnelikuks teeb. Gruppi kuulumine ei tundu enam nii oluline kui varem, sest oled saavutanud suurema iseseisvuse ja saad omadega hakkama. Pealegi on võimatu kõigile korraga meele järgi olla.
- Sa mõistad, et inimesed ei huvitu kosmosest ja abstraktsetest filosoofilistest mõttekäikudest. Nii lasedki end lõdvaks ja vestled kokkamisest (Miks ka mitte?). Tõeline mõtete keerdkäikude lahendamine toimub sul iseseisvalt peas, ilma teiste kaasabita.
- Sa oled välisilma ette filtri paigutanud. Kõik kontaktid ei vääri hoidmist, kõik 600 sõpra Facebookis ei tunne su sünnipäevaõnnitlustest puudust ning igat telesaadet või telerit üldse ei pea vahtima. Sul on oma ringkond, kus tunned end mugavalt ja infokanalid, kust ammutad just seda infot, mida vajalikuks pead.
- Arvutimängude asemele on tulnud midagi muud. Kuigi asendus ei pruugi olla täielik, siis osakaalud on kindlasti muutunud selle muu kasuks.
- Kui sa pole kogu selle aja kivi all elanud, vaid oled informatsiooni hankinud ja läbi töötanud, hakkab sul enam-vähem koitma, kuidas maailm töötab. Ajalugu näib stiihiline, aga tegelikult on seda voolinud tsüklilisus ja inimeste psühholoogilised omadused. Et inimese ajalugu on sõdade ajalugu, ütleb meie liigi kohta palju. Loodusseadusi ei murra ei püssi- ega ussirohuga.
