Wednesday 29 June 2022

Kütuse hind ja maailmaturu hind kui lahutamatud sõbrad?

Leidsin ühe vana kütusehindade graafiku, mis tekitas paratamatult küsimusi. Paneme selle graafiku kõrvuti maailmaturu hindadega barreli kohta.

Kütusehinnad 2007-2018 (ohtuleht.ee)

Maailmaturu hinnad barreli kohta 2007-2018 (macrotrends.net)


Naftabarreli hind püsis sel ajal tihti 120 ja 60 dollari ligi, kütusehinnad olid tollal kusagil 1.00-1.30 eur/l vahel. Vaatame nüüd värskemaid hindu.

Maailmaturu hinnad barreli kohta 2018-2022 (macrotrends.net)

Bensiinijaamas olen märganud, et huvitaval kombel on meil hinnad 2.20 eur/l. Eelmisi graafikuid vaadates taban end imestamast, kuidas suudeti 120 dollarilise barrelihinna juures kütusehind 1.30 eur/l juures hoida. Muide, juuni lõpus aastal 2022 oli barreli hind 110 juures. Jah, Vene Föderatsioon on süüdi agressioonisõja vallapäästmises ja kütusehinna tõusus, aga kas venelased on süüdi ka kütusefirmade ahnuses?

Lahendus on lihtne - kui me siin juba ahnelt kütusehindu tõstame, saaks sama lihtsalt ka kütusekettidele kui strateegilise vara müüjatele ülemise piirhinna kehtestada, pidurdamaks poekaupade kallinemist.

Monday 20 June 2022

Rahvas kui impeeriumi nurgakivi

On teada, et impeeriumi ajaline kestus sõltub sellest, kuidas selle kodanikke koheldakse.

Miks Briti impeerium ja NSVL nii ruttu lagunesid? Miks kestis Rooma impeerium üle 1000 aasta ning kuidas praegune USA aina võimsamaks muutub?

Et asja paremini selgitada, toon sisse kaks mõistet - "Borgi tüüpi" ja "eneseteostuse tüüpi" impeeriumid. Olgu mainitud, et tegu on kahe äärmusega ning impeeriumid on tegelikult nende kahe segu. Tegeliku jaotuse otsustab seega segu vahekord.

Borgi tüüpi impeeriumid

Borg on ulmeseriaalis Star Trek pahalaste rolli kehastav küborg-tulnukate rass, kes ohvreid endasugusteks muudavad. Uute ressursside kiretu endasse imemine ja hüüdlause "vastupanu on mõttetu" ilmestavad nende mentaliteeti kõige paremini. Borgi tüüpi impeeriumid saavutavad oma tahtmise toore jõu ja kõrgemalt arenenud tehnoloogia kasutamisega. Neil puudub laienemise ja paljunemise kõrval tihti kõrgem eesmärk, mistõttu meenutavad nad bakterikolooniat, mis hoogsalt kuni katseklaasi servani paisub. Borgi tüüpi impeeriumites on ühiskond korraldatud range hierarhia põhiselt, mille ilmsemaks näiteks on kastisüsteem, kus kodanikke eristatakse mingi tunnuse alusel ning koheldakse erinevalt.

Märksõnad: agressiivsus, laienemine, eesmärgitus, kvantiteet, hall mass, kastisüsteem, kohustuslikkus

Briti impeerium vallutas kõrgema tehnoloogia, kohalike liitlassuhete ja mereteede abil umbes veerandi kogu maailmast. Allasurutud rahvastel ei jäänud esialgu muud üle kui uue peremehe diktaadile alluda ja räpast orjatööd teha. Briti kõrgklass aina kosus, kui alistatud rahvad kullakaevandustes ja põldudel küürutasid. Rassism ja apartheid tõmbasid ühiskonda selged jooned - kui inimene juhtus olema liiga tõmmu nahaga, olid tema karjäärivõimalused piiratud.

NSVL suurendas oma esimestel kümnenditel vägesid ja tormas siis II maailmasõja raames Euroopat vallutama. Kogu oma eksistentsi ajal terroriseeriti alamaid nii Gulagi saatmise kui ka mahalaskmisega. Õnnetu tavainimene eksisteeris kui mollusk Pireuse lahes, silmapiiril ootav kommunism pidevalt eest ära silkamas. Ainult režiimile lojaalsed saamamehed võisid nautida luksust ja heaolu, mis vaevu pearivaali USA tavakodaniku tasemele küündis.

Igasugused piirangud, keelud ja repressioonid segatuna lootusetu perspektiivitusega süvendasid rahulolematust. Mõlema impeeriumi puhul vastandus arvuliselt pisike, aga pururikas kõrgklass massidele, kes enda töö vilju nautida ei saanud. Üle jõu käivad riigi ülalpidamise kulud ja revolutsioonid lagundasid halastamatult need suured impeeriumid.

Ära tasuks mainida ka Mongoli impeerium ja Natsi-Saksamaa. Mõlemaid riike iseloomustas äärmuslik jõhkrus vallutatud rahvaste suhtes ning selle asemel, et riike täiustada, oldi pidevas sõjamentaliteedis ja üritati pidevalt naabermaid juurde vallutada. Mongoli impeeriumis puudus sisuliselt teadus ja areng ning allutatud rahvaid hoiti mässamast tänu toorele terrorile. Natsi-Saksamaa veetis pool oma eksistentsist II maailmasõjas, pani toime holokausti ehk juutide ja muude "ebavajalike" isikute tööstuslikul tasemel massimõrva. Mongolite riik lagunes sisemise võimuvõitluse tagajärjel, natside "1000-aastane riik" suruti sõjaliselt põlvili. Mõlema näitel mäslesid kurjus ja vägivald vaid üürikest aega, aga siis põlesid mõlemad "projektid" suure leegiga maha. Inimesed ei tahtnud juba tollal neis riikides elada, samuti ei unista valdav enamik inimesi nende impeeriumite taastamisest.

Eneseteostuse tüüpi impeeriumid

Eneseteostuse tüüpi impeeriumitel on mingi kõrgem ideaal või unistus, mille poole püüelda. Laienemine ja ressursside kogumine on pigem vahenditeks selle suurema idee teostamisel, mitte eesmärkideks omaette. Võimaluse korral eelistatakse sõjalise jõu asemel pehmet jõudu või mõjuvõimu kasutada. Ihaldusväärne ja populaarne kultuur levib üle riigipiiride, nii et rivaalide alamad matkivad vabatahtlikult eneseteostuse tüüpi impeeriumi eluviise. Sellistes impeeriumites on mugav ja turvaline elada; meelelahutus ja hedonism moodustavad elust suure osa. Oluline on see, et kõigil kodanikel on edu saavutamiseks võrdsed võimalused, mida nahavärv, sugu ja usutunnistus suuresti ei mõjuta. Sisse rändavad välismaalased (või barbarid) soovivad nendest hüvedest osa saada ja käituvad vabatahtlikult nii nagu impeeriumis kombeks.

Märksõnad: pehme mõjuvõim, unistus, kvaliteet, mitmekesisus, võrdsed võimalused, vabatahtlikkus

Rooma impeerium kehtestas Vahemere piirkonnas enda ülemvõimu, kui üksteise järel rivaalid alistas. Rooma rahuga saabus ka õitseng, mis teisendus akveduktideks, sildadeks, gladiaatorite areenideks ja sotsiaalabiks. Esimest korda ajaloos võis tavainimene rahulikult elada, ennast üles töötada ja samal ajal moodsa elu luksusi nagu jooksvat vett nautida. Mitmed barbarrahvaste alamad riietusid nagu roomlased, rääkisid nagu roomlased ja elasid nagu roomlased. Teisiti öeldes - neist saidki roomlased. See sai võimalikuks tänu sellele, et alistatud rahvaste juhid jäeti võimule ning vastandumise asemel asuti assimileeruma. Nahavärv või päritolu polnud takistuseks, kui inimene Rooma ühiskonna redelil tõusta soovis, piisas truudusest riigile. Muidugi oli Roomas ka apartheidi üks versioon ehk orjandus, aga see iseloomustas tollal kogu tuntud maailma. Neil, kes orjastaatusesse ei langenud, oli võimalus ühiskonnas läbi lüüa, aga kui palju korruptsioon seda võimaldas, oli muidugi iseasi.

USA alustas üsna metsiku kolooniana, kus põliselanikke väga julmal moel tapeti ja mujale peletati, aga transformeerus aja jooksul Borgi tüüpi riigist eneseteostuse tüüpi impeeriumiks. Rassism on tänagi probleemiks, aga 20. sajandi teisel poolel astuti võrdsete võimaluste nimel äärmiselt suur samm, mistõttu sarnaselt Roomale pole kodaniku päritolu ühiskonna tõusuteel määrav. USA-s hinnatakse indiviidi töökust ja südikust; kodanikud püüdlevad American Dream'i täitmise suunas. Tõsi, viimastel kümnenditel on selle realiseerimine aina raskemaks muutunud, aga võrreldes kastisüsteemidega on seal ikkagi ülim vabadus ja potentsiaal isikliku edu ja õnne otsinguteks.

Järeldus

Loomulikult ei kesta ükski riik igavesti, aga impeeriumites, kus koheldakse alamaid erinevalt, tekivad sisemised pinged ning ühiskondlik haprus viib kiirema purunemiseni. Sellepärast ongi suuriigid ja impeeriumid separatismi suhtes äärmiselt vaenulikud ja otsivad viise selle mahasurumiseks. Kui impeerium on langusfaasis, siis annab just separatism sellele viimase saatusliku löögi.

Kui impeeriumis leitakse ja rõhutatakse pigem erinevaid gruppe ühendavaid jooni, siis kestab riik kauem. Et sellist riiki ehitada ja säilitada, peavad selle kodanikud leppima sellega, et eri päritolu kodanike harjumused, tõekspidamised ja uskumused segunevad unikaalseks kultuuriks, mis asendab traditsioonilise "pärismaalaste" oma.

Kõike ei saa korraga, seepärast peab iga impeerium otsustama, mis on selle väärtused ja tegema otsuseid selle põhjal, mis neid väärtusi kaitseks. Kui impeerium pakub tavakodanikule piisavalt palju häid asju, tekib tal ka soov seda riiki kaitsta, et saadused ei kaoks.

Siin tuleb tähelepanelik olla, sest ka kehva kohtlemisega võib tehislikult lojaalsust tekitada. Kuigi näiteks NSVL oli kurjuse kants, on huvitav jälgida, kuidas äärmisest vaesusest võrsunud kehvikute järeltulijad seda taga nutavad. Kuigi riik hävitas miljoneid inimelusid ning piinas ja vangistas teisi miljoneid, suutis riik anda äärmiselt vaestele üsna kehva pajuki, mis aga nende jaoks suurt edasiminekut ja stabiilsust kehastas. Kui "tavamaailma" inimene oli piltlikult öeldes harjunud 10 õunaga, siis pidevalt 1 õuna peal vegeteerinud vaesed rõõmustasid, kui nad äkki 2 õuna said ning loomulikult ei mõistnud 10 õunaga harjunud säärast vaimustust 2 õuna üle.

Samuti ei tasu alahinnata nostalgia jõudu, sest propaganda maalitud ilus pilt ja lapsepõlve näiliselt muretu eluetapp on lojaalsuse retsepti koostisosadeks. Kui info on äärmuslikult piiratud ja inimene ise ei teagi, et teda kehvasti koheldi/koheldakse, ei oska ta ka enda eest seista. Sellepärast ongi maailma kõige karmim diktatuur Põhja-Korea kui püssirohutünn, sest kui inimesed saaksid teada nende kallal toime pandud kuritegude tõelise ulatuse, siis langeks Kimide režiim õige kiirelt. Seda teemat iseloomustab kõige paremini natside võidu järgsest maailmast tehtud film Fatherland, kus holokausti ilmsiks tulek natside režiimi kukutas.

Lühidalt öeldes - kui inimesi koheldakse kehvasti ja nad on sellest ise teadlikud, siis impeerium kaua ei kesta. Kui inimesi koheldakse kehvasti ja nad seda ise ei tea, siis on võimalik impeeriumi hukkumist edasi lükata, aga selle hinda näeme 2022. aasta Ukrainas.