Kaardimäng suletud süsteemis

Mind inspireeris kirjutama üks väga eluline juhtum, kus puutusid kokku kaardimäng, punktisummad ja üleolev enesekindlus. Ma ei soovi midagi halba öelda, küll aga pean vajalikuks juhtida tähelepanu, et tähelepanematus segatuna liigse enesekindlusega võivad märkamatult eksiteele viia. Seltskond, kus antud vahejuhtum aset leidis, oli tore ning ühine ajaveetmine sujus kenasti, lihtsalt konkreetne juhtum pani mõtlema.

Olukord oli selline, et istusime laua taga, rüüpasime õlut ja mängisime neljakesi kaarte. Mäng käis mänguraha peale ning alustasime igaüks 100 ühikuga. Kaaslane T märkis punktisummasid papptaldrikule.

Nii me mängisime, kuni juhtus selline lugu, et üks meist nulli jäi. Polnud häda, kõige "rahakam" tegi talle laenu ja mäng võis jätkuda. Nii tegime üksteisele mitmeid kordi laenu ja panime selle ilusti kirja. Vahepeal jõudsin ka T märkmeid parandada, kuna õlu saboteeris tal liitmist ja lahutamist. Õhtu kulges blackjacki ja pokkeri vaimus, kuni mõtlesime kaardid kokku panna. Loomulikult vaatasime, kellele jäi suurim summa ning võitja, vaikne P, oligi selgunud. Ma sportlikust huvist liitsin summad kokku ja... lõppjäägiks jäi 420, kuigi alustasime 400ga.

Ma küsisin, kuidas suletud süsteemis saab raha niisama juurde tekkida. T võttis järgmise papptaldriku ja vehkis umbmääraselt mingi näite valmis, seletades stiilis "näe, nii". See ei rahuldanud mind, sest laenu andsime üksteisele ju intressita ning kõikide mängijate lõppjääkide summa peaks ju samaks jääma. T kõrval elavnes ka M ning nüüd vehkisid nad mõlemad mulle arve kokku.

Ma ütlesin, et kuulge mehed, summa ei saa ju niisama kasvada. Kes laenab, sellele jääb vähem, ja see, kes saab laenu, sellel on rohkem. Võlanõue on ju meeles seisev arv, mitte reaalne rahaühik. Nii me vaidlesime ja T ütles isegi, et kuidas sa siis aru ei saa, ise oled ju insener. Mõlemad naersid mu mõistmatuse üle, karsklane P vaikis kogu aja mõtlikult.

Hommikul jäin P-ga laua taha hommikusööki tegema ning võtsin eelmise õhtu punktisumma teema üles. P ütles numbreid vaadates, et seal olid arvutusvead sees ja ta ei saanud poolsuvaliste numbrite loogikast seetõttu väga aru. Jõudsime mõlemad järeldusele, et suletud süsteemis ei saa üldsumma muutuda, vaid raha käib käest kätte ning võlg sünnitab võlakirju, mitte rahatähti. On võimalik, et ringluses olev summa on konstantselt 400, aga kellelgi on võlgu näiteks 1000 eest, mis ei tähenda, et raha on 1400. Muide, ma hiljem kodus taaselustasin need arvutused Exceli abil, et välistada igasugune õlle mõju. Võin öelda, et Excel ei valeta, vaid lööb kõik arvud kiretult, kuid pedantse täpsusega kokku.

See juhtum näitab ilmekalt, et on väga lihtne massiga kaasa joosta ja vastupunnijate üle irvitada. Näib, et kambavaim, asja sisu poolik mõistmine, arvutusvead ja õllest tekkinud meeltesegadus võivad valedele üllatavalt toekad jalad anda. Üldse olen igal pool täheldanud, et tõerääkijate üle kiputakse naerma või püütakse neid lausa vaigistada.

Nii et kui te teate, et te kindlalt räägite tõtt ning ka loogika on teie poolel, võib väga vabalt juhtuda, et satute naeruvääristamise ohvriks, kuna sootsium on võtnud pähe midagi niisugust, millest ei taheta loobuda. Püüdkem korraks hoogu maha tõmmata, suu kinni hoida ja asja üle järgi mõelda. Olgem alandlikud ja arvestagem, et me kõik võime eksida. Kui me enda vaatenurka hoogsalt reklaamime, peame olema valmis ka sama häälekalt oma eksimusi tunnistama.

Tõde pole muutuv suurus, tõde lihtsalt on, meeldigu see või mitte.

AutoCAD arvustus

Programm, mida ma kui kino- või toidugurmaan kohe arvustama asun, kannab nime Autodesk AutoCAD, millel on ka derivaat Autodesk Civil 3D. Tegu on arvutipõhise mudelprogrammiga, millega saab tekitada mis iganes kujundeid, ainult fantaasia on piiriks. Kuna puutun sellega igapäevaselt tööl kokku, on mul mõne aastaga kogunenud juhtumeid ja kogemusi, mis aitavad ette kujutada, millise asjaga tegelikult tegu on.

Potentsiaal 10/10

Programm on päris mahukas ning peidab endas väga palju erinevaid funktsioone, mida ma aastaid hiljemgi avastan. Et programm on võimeline nii palju arvutama, arvestama ning varnast pakkuma, tekitab aukartustäratavat hämmingut. On selgelt aru saada, kui palju töötunde ja vaeva sellesse maetud on ning ma hindan programmeerijate saavutusi kõrgelt. Tänu sellele programmile on projekteerimine umbes miljon korda lihtsam kui enne arvutite ajastut, mil kõik jooned ja parandused pidi tohututele joonistele väriseva käega kandma.

Kasutajasõbralikkus 5/10

Päris mitmed vajalikud asjad on ära peidetud ning nende leidmisele on mul kulunud kokku tunde. Lisaks kipub programm vahetevahel oma elu elama, mis väljendub töökeskkonna omavolilises muutmises. Nagu arvata võite, on muutuse-eelse olukorra taastamine komplitseeritud ning sööb taas palju aega ära. Lisaks on erinevad töökeskkonnad ja nende stiilid nii tohutult erinevad, et tegumiribalt ei leia enam baasasjugi üles, mis tähendab seda, et hakkad produktiivse töö asemel järjekordselt nn tüüpkoolitust läbi tegema. Väga palju esineb mu töös eelnevate projektide kopeerimist, sest sarnase ülesehituse seadmiseks manuaalselt kuluks vabalt terve päev. See ütleb palju.

Kuna programm tekitab meeletus koguses erroreid, siis on paratamatu, et see ise sulgub ning tekitab varufaili, et säilitada tehtud töö. Alati ei saa programm sellegagi hakkama, aga see selleks. Igatahes kui see juhtub, siis järgmisel korral käivitades suskab ta spetsiaalse recovery tab'i minu properties ja toolspace aknate otsa. Kui ma recovery akna ära kustutan, jääb alles laiali pekstud segapuder, mida pean iga kord taastama hakkama. Pisike detail, aga mõjub mugavusele ja närvidele.

Lisaks on printimine ja PDF-ide tegemine maksimaalselt keeruliseks aetud. Kui ma soovin teha PDF'i mingite kindlate mõõtudega, siis ei piisa lihtsalt sellest, et kirjutan need mõõdud kuhugi vastavasse kasti. Ei ole see nii loogiline ja mõistusepärane. Et kasutajal elu põnevam oleks, peab hulkuma kahtlastes kohtades, selle õige paiga mitmete peibutiste seast üles leidma, mingi layout'i salvestama ning riskeerima ka sellega, et su saavutus mingil hetkel vale liigutusega kaob ning pead algusest alustama.

Ja need ootamised... Sa ootad minuteid ja minuteid, et asi lihtsalt avaneks. Ja mingil hetkel keset olulist tegevust arvab programm, et peab midagi mõtlema jääma ning ootad taas... Kõige hullem kasutajavihkajalikkus ilmneb siis, kui oled oma 5 minutit programmi avanemist oodanud ning viimaks avanedes see end kohe sulgeb.

Töökindlus 3/10

Töökindluselt on tegu arvutimaailma Mossega, mis vajab igapäevast tähelepanu. Iga pikaajaline programmi kasutaja on kindlasti kokku põrkunud salvestamisel tekkiva error'iga, mis tähendab seda, et programm lihtsalt keeldub su tööd salvestamast. Seda on selgitatud faili korrumpeerumisega, mis tekib aja jooksul info ja detailide lisamisega.

Õnneks on Google toonud kokku palju sarnaste probleemide käes vaevlevaid kasutajaid, kes on kamba peale mitmeid hädasid kõrvaldanud. Ma aina imestan, et näiliselt suvalises järjekorras tehtavate toimingutega on võimalik mõnda probleemi kas edasi lükata või lausa elimineerida. Sellega meenub koheselt Konami kood (↑↑↓↓←→←→BA), mida varajased programmeerijad mängude testimisel kasutasid. Jumal olgu tänatud, et on leitud mitteametlikke lahendusi, sest on olemas sääraseid ootamatuid probleeme, mille olemasolu tavakasutaja isegi võimalikuks ei pea.

Kui ikka ühel hetkel jäävad aktiivsed asjad sunniviisiliselt aktiivseks ning neid pole võimalik mitteaktiveerida, siis midagi on seal küll põhjalikult nihu läinud. Samuti sunnib see programm harjuma äkiliste fatal error'itega, mis ette hoiatamata kogu su töö ära plätserdavad ning mille tõttu pead taas uuesti alustama. Põhimõtteliselt on minust saanud lausa neurootik, kes paaniliselt peale igat liigutust töö ära salvestab, vältimaks kilplaslikku asjade kordamist. Kord tuli error isegi 10 sekundit peale programmi käivitamist ning otse loomulikult lendas see minu protestimisest hoolimata kinni.

XREF-idega on üldse mingi imelik teema. Vahel kaovad need ära ja vahel neid sisse tuues ei anna need end üldse näolegi. Et XREF-i näha, tuleb ta taas lahti haakida ja teist või kolmandat korda joonisele sisse tuua, sest alati esimese korraga ei õnnestu.

Hatch'imine ehk mingi joontega piiratud ala värvimine mõnikord töötab, mõnikord mitte. Isegi siis, kui värvitav hulknurk koosneb ühest pidevjoonest, ei suuda programm asjaga hakkama saada. On ka selliseid situatsioone, et mul on tarvis lihtsat nelinurka värvida, aga programm jookseb selle üle mõeldes peaaegu kokku, mis sellest, et eelmine probleemideta värvitud kujund oli märksa keerukam ja nurgelisem. Hatch'ide puhul puudub igasugune järjepidevus ning sisuliselt on tegu lotoga, et kas kujund saab värvkatte või mitte. Hullemaks teeb selle veel asjaolu, et mul oli ka selline juhtum, kus hatch nägi ilus ja selge välja nagu samasugune hatch kõrval, aga üllatus-üllatus, PDF-il seda polnud. Ma proovisin ka uue hatchi teha, aga tehisintelligents jätkas ka siis mu trollimist... Muide, ükski kiht kinni polnud ega mingit muud jama kihtidega ma ei kohanud.

Just selliste hetkede tõttu olen koostanud isikliku elektroonilise remondiraamatu, mida päris tihti "lehitsema" pean. Ametliku päris kallilt müüdava programmi jaoks improviseeritud nn eneseabiraamat ei tohiks tegelikult üldse 40 leheküljele ligineda, millest umbes pool (!!!) on jämedate vigade parandamine...

Kokkuvõte

AutoCAD on üldjuhul väga võimekas programm, millega saab sisuliselt kõike luua. Vägevust kipuvad igapäevaselt saboteerima "erroristid", mis kasutaja elu pidevalt põrguks muudavad. Häirivad pisinüansid sunnivad kasutajad samu operatsioone ja seadistamisi aastast aastasse kordama, kuigi idee poolest võiks need ühe korra, programmi installimisel, paika panna ja nii jäädagi. See tähendab seda, et tuttav olustik võib hetkega millegi tundmatuga asenduda ja kasutaja avastab enda eest sisuliselt võõra programmi, kaotades taas palju aega.

Olematu töökindlus ja järjepidevuse puudumine kahandavad programmi praktilist väärtust, mistõttu tundub selle rahaline hind ulmeline. Minu seisukoht on, et enne põhjendamatult suurte summade kasseerimist tuleb arendajatel see programm korda teha.
Kui programm nii võimekas poleks, siis üldhinne langeks kindlasti palju rohkem alla.

Üldhinne: 6.0/10