Siberi rahaboss - süvaanalüüs

Rahaboss Endel jutustas 10 aastat hiljem seda ise nii, et oli aprillikuu, ta oli kuu aega tööd teinud, ostis pudeli viskit ja otsis parajasti kohta, kuhu maha istuda, kui kaks inimest tulid vastu ja kutsusid külla. Loomulikult polnud see nii lakooniline ja sündmustevaene õhtu, nagu intervjuust võib mulje jääda.

Siberi rahaboss:

Siberi rahaboss (alternatiivne video):

Siberi rahaboss 10a hiljem:

Tuginedes hinnalistele ajalookroonikatele, olen pannud kokku tegevuste jada, mis päädis teleekraanidele jõudnud seiklusega Koidu tänaval (kõrvale saab võtta ka transkripti).

Sündmuste jada

Aprill 2000. Siberis Lukoi firmas üldehitusel tööd teinud Endel on jõudnud Tallinna, et veidi lõõgastuda. Kuna Siberis oli tal palk väga hea ning taskus pungitas 32 000 krooni, siis otsustas mees Liivalaia tänaval lõbumajas käia. Ilmselt oli ta selleks ajaks paraja auru all, sest seal tekkisid mingid probleemid ning külastaja aeti minema. Peale seda ostis ta pudeli "Canadian Gold" marki viskit ning jäi külmale tänavale mõtlema, kus edasi juua. Kaks inimest jalutasid talle vastu, kes suure tõenäosusega olid samamoodi auru all, sest omavahel hakati jutustama. Endel tajus kohe ära, et hakatakse alkoholi võtma, seega otsustas ta tänavalt lahkuda kindla sooja pinna peale, kus saaks vajadusel magama jääda.

Ent mõttevahetuse käigus lepiti muudki kokku. Endel kurtis nimelt selle üle, et isegi lõbumajas ei antud talle kätte, mistõttu tekkis kellelgi mõte, et seltskonna naisterahvas võiks teda tasu eest teenindada. Löödi käed ning rahaboss tõi tasuks poest õlut ja söögikraami, millega äärmuslikult vaene seltskond päri oli. Endel tunnistas hiljem, et nõustus sellega vaid tingimusel, et ta osaleb hiljem aktis kinnisilmi (otsene vihje veetleva proua välimusele).

Koos saabuti Koidu 57 teise korruse korterisse (tänavalt vaadates vasakul pool), kus Rahaboss võis ise näha, kui räpasesse kolikambrisse ta sattunud oli. Kuna vähemalt oli ta kindlas kohas, ei teinud Siberi tööline sellest suurt numbrit ning koos asuti alkoholi tarbima. Kuna seltskonna üks liige, korteri omanik geoloog Heldur, ei suutnud joogiga piiri pidada, muutus ta alkohoolse joogi ja oma vaimse haiguse koosmõjul ebaadekvaatseks.

Geoloog Heldur

Lärm ja peod polnud selles kortermajas mingi uus asi ning sel õhtul sai ühel naabril, proua Milvil, hing täis ja kutsus kohale politsei. Saatuse tahtel sõitis just selle ekipaažiga kaasa Politseikroonika võttemeeskond eesotsas saatejuht Peeter Võsaga. Kui alguses tundus, et tegu on täiesti tavalise rutiinse väljasõiduga, selgus peagi, et korter mahutas vägagi värvikaid karaktereid, kes aastakümneid hiljemgi eestlaste mällu on süüvinud.

Seevaldis töötav ja prügikastist leitud kleiti kandev proua, seltskonna naishing, avas Võsa palvele vastu tulles korteri ukse ja lubas võttemeeskonna oma räpasesse kodusse. Kuni kaameraga igasuguseid soppe ja nurgataguseid näidati, hakkas parajas joobes Endel sõna võtma. Raske minevikuga ja väidetavalt 10 aastat Imre Arakasega vangis istunud mehel oli soov rahvale näidata, kui suurt palka ta teenib, kuna tollal oli vaesus vägagi levinud. 32 000 muutus märkamatult 50 000 suuruseks noosiks, mis polevat Siberis mitte mingi näitaja.

Analüüs

Tollases kontekstis oli tegu arutult suurte summadega, kuna 2000. aasta II kvartalis oli keskmine palk 322 EUR ehk 5038 EEK. 32 000 oli seega ca poole aasta palk ning 50 000 oli jämedalt pea aasta palk.

Kahtlemata tundusid summad veelgi suuremad, kui geoloogidega koos tina panna, sest järjekordne sajakas uue kvaliteetviski alla panna tundus tühine. Rahasadu näis Siberi ehitusmeistrile niivõrd lõputuna, et raha otsa lõppemise korral saanuks lihtsalt uue summa teenida.

Tegemist oli asotsiaalide ja varajase nn Soome kalevipoja seltskonnaga, kes räpases osmikus alkoholiga liialdasid. Asotsiaalid ei häbenenud enda musta elukeskkonda ja lodevaid elukombeid ning lasid vabalt end televaatajate ees eksponeerida. See oli ka aeg enne interneti suuremat levikut, mistõttu ei osatud säärast menu ette näha. Kui ikka madalama klassi seltskond kusagil võidunud värkstoas tinutab ning üks neist vaimustunult korrutab, kui rikas poiss ta on, ongi hitt valmis.

Siberi rahaboss Endel

Rahaboss aga oli üks esimesi pääsukesi, kes lähivälismaale mustalt ehitama läks. Lihtsad elukombed, kaua aega puuduses elamist ning järsku sülle lennanud pöörane summa viisidki säärase ülevoolava uhkustamiseni, kus oli vaja summat mitmeid kordi rõhutada, et see info televaatajatel kogemata kõrvust mööda ei libiseks. Vähemalt 2000ndatel ja 2010ndatel oli kalevipoegadel kombeks Soomes rasket füüsilist tööd rabada, et siis rahabossile sarnasel kombel kasutatud Saksa luksussedaanidega Tallinna ööklubide ees kõvatamas käia.

Endel kahetses tollast õhtut elupäevade lõpuni, kuna ehitaja ei saabunud ju kaugest Siberist eesmärgiga Eesti rahva ees klouni mängida. Ta soovis sulanduda rahakate eliiti, et tollases hallis postsovetlikus riigis natukenegi külluslikumalt elada ja end teistest paremana tunda. Iseka eesmärgi täitumise asemel sai aga temast moodsa folkloori keskne tegelane, andes rahvale võimaluse end hoopis temast paremana tunda. Nõnda saavutas rahaboss teatud ülluse ja õndsuse, kuigi endale vastumeelselt.