Hall kardinal: Hawthorne'i efekt

Kujutage ette, et olete mingis tehases ülevaataja, kelle ülesandeks on tööliste tingimuste parandamine ning seeläbi nende tööviljakuse tõstmine. Oletame, et tükk aega on peamiseks probleemiks hämar valgustus. Nii lähete te saali, uurite, vaatate ja mõõdate. Võib-olla küsite te olukorra kohta ka töölistelt. Lõpuks saate te oma esialgsed andmed kokku, lasete valgustid erksamatega asendada ning mõõdate taaskord kõiksuguseid näitajaid, et neid siis hiljem võrrelda.

Suur on teie üllatus, kui esialgseid ja uusi andmeid kõrvutate. Neis pole justkui mingit märgatavat erinevust! Kas lampide täiustamine oli siis tõesti täiesti kasutu?

Ei pruukinud olla, sest siin on tõenäoliselt tegemist Hawthorne'i efektiga (publikuefekt). See tähendab, et indiviidid, kes satuvad lisatähelepanu alla, kipuvad enda käitumist ootustele rohkem vastavaks muutma. Tehasetööliste produktiivsus suurenes eelkõige seetõttu, et keegi juhtkonnast nende vahel ringi käis. Tõsi, parem valgustus võis ka pisut kaasa aidata, aga enne remonti tõusis tööviljakus lakke just tänu ringivaatajatele, sest oli võimalus, et nad võisid viilivatest töölistest ka ülemusele rääkida.

Kas olete märganud, kuidas me kõik (ka mina!) poliitikuid kirume? Et palgad on nirud, maksud on liiga kõrged ja et meid valitsevad üleüldse mingid pätid? Ja kuidas see kõik kas leebub või kardinaalselt muutub, kui inimestele tänaval mikrofon ette pistetakse? Siis öeldakse, et liiga hull meie olukord pole, et küll saame hakkama ja et meie majandus kasvab õnneks hoogsalt.

Kaader filmist "1984". Pideva jälgimise all mässajaid üldjuhul ei teki.
Vähemalt mitte avalikke.

Kaamera, rambivalgus või ülemuse pilk muudab meid kangeks ning me unustame kõik oma jutud ja mõtted, mida sõpradega saunas enne nii elavalt jagasime. Privaatselt näitame enda tõelist palet, aga avalikus ruumis, eriti jälgimise all, püüame mitte silma torgata ning järgida sotsiaalseid norme, säilitamaks enda positsiooni mistahes hierarhias.

See on seletatav sellega, et inimene on karjaloom ning karja heakskiit on meile üks olulisemaid elemente turvalisuse tagamiseks. Kiviajal karjast välja viskamine võrdus vaata et hukkamisega, sest nälg nn maksepuhkust ei andnud ja karmid kiskjad luurasid juba lähima põõsa taga. Nii kohandamegi enda käitumist ka täna, et mitte ärritada karja, kuhu kuulume.