Toitumiskava eksperiment on väldanud nüüdseks kaks nädalat, mille hulka on mahtunud üks patupäev, kaks joomist ja paar vabakavalist einet (pakuti suitsukala), sekka olen tükeldanud arbuusi. Nüüdseks olen režiimiga harjunud ja kõht on alati täis. Kuna toidud on maitsvad ja mitmekülgsed, siis pole mul ka ebatervisliku prahi vastu igatsust tekkinud.
Mingit süstemaatilist trenni ma ei tee, aga vahel sõidan rattaga või ujun, kusjuures viimase all pean ma silmas pigem sihitut hulpimist ja lõbusat plätserdamist.
Täna hommikul astusin kaalule ja nägin sellist numbrit: 111,7 kg. Meeldetuletuseks - mai viimast nädalat alustasin ma 116 kiloga, mis tähendab, et olen kahanenud 4,3 kg, millest suurema osa moodustab küll vesi, mitte polster.
Vähemalt minu puhul on kaalulangetamisel raskeimaks osaks realistlikuks jäämine. Peab endale ikka ja jälle teadvustama, et see algne suur kukkumine tähendab vee välja kandumist ning reaalne tervislik rasva kadu nädalas peab jääma kõigest 0,5-1,0 kg kanti.
Lisaks pean rõhutama fakti, et rasv kaalub vähem kui lihased, mistõttu ei tasu ainult numbrisse kinni jääda. Oleme kõik näinud trimmis kehaga atleete ajakirjade lehtedel või Instagramis, aga võite üllatuda, kui kuulete nende kaalunumbritest. Kui otsustada mehaaniliselt BMI järgi, siis päris paljud regulaarsed treenijad on kindlalt ülekaalus, kuigi nende reljeefsed musklid vaidlevad sellele südikalt vastu.
Kaalunumber on lihtsalt indikaatoriks, kas liigute vajalikus suunas. Kui näit päris "õigena" ei paista, ärge heitke meelt, sest enesetunne kaalub ükskõik millise kaalunumbri üles.
Kaalunumber on lihtsalt indikaatoriks, kas liigute vajalikus suunas. Kui näit päris "õigena" ei paista, ärge heitke meelt, sest enesetunne kaalub ükskõik millise kaalunumbri üles.
No comments:
Post a Comment