Mida peaksid teadma rahasüsteemist?

Minu kokkupuude rahandusega piirdub kolme allikaga - igapäevane rahakasutus, investeerimine ja rahanduse kohta omandatud silmaring. Investeerimise all pean silmas eelkõige väärtpaberite soetamist, nende maha müümist ja dividendide saamist; lisaks olen kasutanud ka ühisrahastusplatvorme. Omaette "teadus" on ka korrektne investeeringutelt maksude tasumine, mida asjaga mittetegelenu täies mahus ette ei kujuta. Silmaring koosneb ülikoolis läbitud mikro- ja makromajanduse õppeainest ja iseseisvalt loetud-vaadatud teostest (Kiyosaki, Roosaare, Zeitgeist).

Kuld kui mineviku trend

Kulla kumulatiivne kaevandamine logaritmilisel
skaalal. Jah, need on kõigest tonnid.

Kui bartertehingu puhul muutus piltlikult öeldes 1000 kotitäie vilja transportimine liiga tüütuks, leiti mingi alternatiivne ese, mida selle 1000 koti asemel kasutati. Merekarpide ja põnevate kivide järel tuli mingil hetkel kuld. Muide, kuld on läbi ajaloo olnud universaalseim maksevahend, mis ei roosteta ega voola kuhugi ära. Ehituses pole seda pehmet metalli mõtet kasutada, mistõttu haruldase ühendina leidiski see kasutust maksevahendina.

Muidugi tekkisid ka probleemid. Küll sulatati seda ümber ja segati mingite muude metallidega, suurendamaks raha hulka; küll seiskasid lõppevad kullavarud majanduse ja lagundasid võimsa Rooma impeeriumi.

Rahandus arenes lõpuks nii kaugele, et reaalne kuld peideti varakambritesse ning selle asemel saadeti ringlusse mingist muust sulamist mündid. Oma sisult on tegu "IOU" võlakirjadega ehk 10-ühikuline münt tähendas 10 ühiku suurust panga seifis seisva võla nõuet.

Tegu oli leidliku lahendusega, kuna nende müntide kulumine ja hävimine ei tähendanud suurt midagi, sest alati võis ju kahjustatud eksemplarid uutega asendada. Kõige vägevam oli aga see, et alati võis mündid päris kulla vastu välja vahetada, aga argielus oli praktilisem ikkagi neid "asendusmünte" veeretada. Mingil hetkel saabus ka paberraha, muutes rahavalikut paindlikumaks.

Tänapäeva patt - tagatiseta paberraha

Tõelised jamad alles algasid, kuna pangad said rahamaitse suhu ja hakkasid trükkima ka "lisaraha", millel polnud väärismetallide näol mingit katet. Iga hoiustatud summat saab teatud protsendi ulatuses ka välja laenata. Eesti keelde panduna tähendab see seda, et kõiki maailma võlgasid pole võimalik tasuda, kuna nii palju raha pole lihtsalt olemas.

See trend sai tõelise hoo sisse Nixoni 1971. aasta rahareformiga, mis tähendas seda, et USA dollar kaotas kulla tagatise, muutudes sisuliselt mängurahaks. Pange tähele - sellest hetkest saadik püsib USA dollar vaid usalduse toel. Sisuliselt ainult sel põhjusel, et USA on stabiilne superriik, mis suudab oma huvisid üle maailma kaitsta, kasutatakse selle valuutat. Niipea, kui USA mingisse päris tõsisesse jamasse satub, olgu selleks kodusõda, mõni kohutav humanitaarkatastroof või lootusetu majanduskaos, kukub dollaripõhine läänemaailma majandus kokku. Teame ju hästi, kuidas Lehman Brothers'i pankrot 2008. aastal läänemaailma tulemerre mattis.

Väljavõte ühest heast ingliskeelsest slideshow'st:

100% tagatud reserviga süsteem. Nii see peaks olema.

Aga võiks ju osa raha välja laenata? Ahnus on ju tähtsam kui ausus?

Aga kõik inimesed ei hakka ju korraga oma sääste välja võtma? Eks ole?

Rahal on kalduvus paljuneda, kuna reservid ei pea 100% ulatuses tagatud olema.

Miks on Eestis seadus, et 100 000 euro ulatuses peavad inimeste säästud pankades tagatud olema? Miks ei võiks iga viimane kui sent tagatud olla? Aga just sellepärast, et suur ports rahast ei oma mingit tagatist, olles "fantoomraha". Kui te panete mingi summa panka, siis mingi osa sellest läheb viivitamatult rändama, uusi laenajaid otsima. Kui te aga terve küla- või linnatäie inimestega panka marsite ja korraga kogu raha välja soovite võtta, selgubki see tõsiasi - pank on teie raha kellelegi võõrale ära laenanud ja ei saa kõiki sääste täies ulatuses välja maksta.

Tegu on analoogses mõttes Ponzi skeemiga, mille kohaselt ühinejad panevad mingi summa sisse, et siis hiljem suurem hulk välja võtta. On ju ilmselge, et sellisel juhul on võitjad need, kes asja alustasid ja juba varakult suured summad endale haaravad. Kaotajateks jäävad viimased liitujad, kes naiivselt suuri summasid ootama jäävad.

Minu silmis on igasugune alla 100% reserv kuritegelik skeem, de facto orjandus. Ühest küljest nõuab pank inimeselt lisaks laenusummale ka intresse, teisalt pole neid intresse kusagilt võtta, kuid pangad tekitavad alusetult vastavalt "vajadusele" ka raha juurde, et seda uutele ohvritele välja laenata. Säästud kaotavad väärtust, inimesed muudkui rabavad ja rabavad, kommunism on kohe-kohe silmapiiril... Lugege "Deemon Mammona" (Tiiu Kolts) lugu ja te mõistate minu meelehärmi.

Kogu see süsteem on ülimalt habras ning ma ennustan, et millalgi tulevikus põleb kogu rahapakkidest laotud tondiloss suure leegiga. Kui see juhtub, toimub ühiskonnas paratamatult samade mõõtmetega radikaalne muutus nagu 1960ndate aastate seksuaalrevolutsioon, mil noorte allasurutud inimeste soovid nagu paisu tagant vabanesid. Mõelda vaid, kui inimestele kohale jõuab, et pikki tööpäevi rügati õhust väljaimetud mänguraha nimel...

Ilmselge, et selline jaburus sünnitab üsna mõõdukat inflatsiooni. Selle illustreerimiseks meenutagem Austin Powers'i seiklusi, kui Dr. Evil 1990ndatest 1960ndatesse tagasi reisis ja maailmalt raha välja hakkas pressima. Liidritele saadetud nõudmises seisis lausa 100 miljardit dollarit ning postituse kirjutamise hetkel 2019. aastal hoidis umbes nii palju raha Bill Gates enda tagataskus. Aga 1960ndate riigipead ei suutnud meeletut naeru tagasi hoida, sest... sellist rahahulka tollal ei eksisteerinudki!

Tänapäeva trend - krüptovaluutad

Internetirevolutsioon on maha jahtumas ning arvutid on jõudnud ka kolmanda maailma inimesteni. Et on võimalik valguse kiirusel kirja teisele poole maakera saata, ei üllata enam kedagi. Kübermaailm on muutunud nii loomulikuks, et tekkinud on ka kübervaluutad.

Kübervaluuta põhimõte on arvutuskiiruse tagatis. Mida rohkem suudab üks arvuti krüpteeritud koode "lahti muukida", seda tõenäolisem on ka "autasu" ehk valuuta saamine. Nii muutubki ülemaailmne rahaülekanne turvalisemaks ja odavamaks.

Aga et paralleelselt krüptovaluutadega näeme ka Moore'i seaduse toimimist, siis on paraku ka siia inflatsioon sisse kodeeritud. Moore'i seadus ütleb, et arvutite arvutuskiirus kahekordistub ca 1,5 aastaga, seega ka kübervaluutade "väärtus" kahaneb ajas. Me ei märka seda kümne või paarikümne aastaga, aga pikema aja jooksul peaks see end kuidagi tunda andma. Seda tüüpi valuuta on nii uus nähtus, mistõttu pole inimkonnal sellega veel täit kogemust. Samas kunagine tulbimaania aastasadade tagant lõi hollandlasi õige valusalt ning tänapäeval saame tulbisibulaid täiesti normaalse kilohinnaga osta ega kujuta õieti ettegi, et ühe eest anti kunagi päris suur varandus ära. Ehk juhtub sama ka ülehinnatud krüptorahaga?

Ma isiklikult seda asja väga ei usalda, sest pole olemas ühtegi käega katsutavat tulemust, mida näiteks Bitcoin'i eest saada võiks. Ma saan aru, kui mõnes MMORPG mängus nagu EVE: Online toimib reaalne turumajanduslik virtuaalne rahasüsteem, aga tegu on kosmosefantaasiaga. Seal vahetatakse väljamõeldud esemeid mänguraha vastu ning mõned fännid tassivad sinna ka päris raha. See on lõppude lõpuks ainult meelelahutuslik arvutimäng, kus liiguvad vaid bitid ning midagi produktiivset see ei tooda. Kui server mingil põhjusel töö lõpetab, pole mängijatel midagi ette näidata ja kõhu täis saamiseks peab ikkagi ema keldrist välja ronima ja põllule tööle minema.

EVE: Online skeem, kus on näidatud, kui palju mänguraha,
mängitud tunde või reaalset raha mõned asjad väärt on.

Sama ohtu pelgan ma ka kübervaluuta puhul. Ma mõistan, et maailm on ammu virtuaalreaalsuse suunas tüüritud, aga piisab andmekandjate rikkest ning kogu süsteem on nullis. Kas tõesti arvate, et kellelgi on kusagil paberilehel kõik summad kirjas, et siis rikke korral saaks selle põhjal summasid ausalt hüvitama hakata? Olge nüüd. Pealegi, puhtfilosoofilisest küljest mõeldes - mis kasu on digitaalsetest numbritest, kui neid pole võimalik energiaks ja füüsiliseks materjaliks muuta? Miks me niimoodi lolli mängime ja väljamõeldud valuutasid kummardame? Kas inimkonnal on tõesti luulud?

Energia - tuleviku raha?

KWHCoin

On välja käidud ka selline idee nagu energy backed currency (energiapõhine valuuta). Üks ühik tähistab mingit hulka füüsilist energiat, mis on tulnud kust iganes - aatomienergia, hüdroenergia, tuuleenergia, fossiilne kütus jne. On selge, et üha laienev inimkond tarbib energiat igal aastal aina enam, mistõttu oleks tegu päris kavala valuutaga.

Saastav kivisüsi on tehnoloogilises mõttes aegunud ning bensiin ja diisel hakkavad varsti hinnatasemelt mittetasuvuseni jõudma (meil ei lõppe toornafta nagu noaga lõigatult, aga selle pumpamine muutub mingil hetkel liigselt kulukaks). Selles mõttes tõotab sellise valuuta väärtus ajas ainult kasvada. Lisaks soodustaks see puhaste energiaallikate rajamist, sest töösturid saaks endale energiapõhist raha kokku ajada.

Ja ka filosoofilises mõttes on tegu märksa mõistlikuma lahendusega kui krüptovaluuta näol. Kui nullide ja ühtede jada ei saa millekski konverteerida, siis energiapõhised ühikud on otseselt energiaga ehk meie tsivilisatsiooni elumahlaga seotud. Mine sa tea, äkki töötatakse välja mingid kõrge energiasisaldusega laastud või klotsid, mida rahana tarvitada või siis otse auto kütusepaaki (või katlasse?) visata. Ja iga inimene saaks teoreetiliselt kodus trenažööril sõtkudes igal õhtul "ületunde" teha, lahendades ühtlasi ka rasvumise hädad. Raha nimel võiks end ju küll trimmi ajada või kuidas? 

Muide, võltsimine kaotaks oma senise tähenduse, kui "rahaklotsid" praktiliselt kasutatavad oleks ja ka reaalset kütteväärtust omaks. Kui ametlik ühik ja võltsitud ühik väljastavad sama koguse energiat, siis pole turvaelementidel suurt mõtet. Kui sinna on tööd (energiat) sisse pandud, et keegi teine seda kasutada saaks, on tegu ju igati asjaliku vidinaga, koopia või mitte.

Ulmelised ideed, aga eks tulevik näitab, mis saab.

Minu ennustus

Kriitikat valan ma eelkõige tagatiseta raha ja krüptovaluutade kraesse, sest pole võimalik, et võõra raha eest pidutsemine liiga muretult saaks jätkuda. Mingil hetkel jäädakse vahele ja järgneb petetud rahvamassi viha. Ka kontrollimatut inflatsiooni pean ma väga kurjaks nähtuseks, mis tööinimeste aastatega kogutavad säästud lihtsalt ära põletab.

Kuld jääb igal juhul alles, juhtugu, mis tahes. Seda tunnistavad kõik, olenemata usust, keelest või välimusest. Kuld on robustne ja kohmakas, aga samas lihtne ja konkreetne. Naljaviluks võib öelda, et kuld ei teki ega kao, vaid muundub kullakangidest eheteks ja vastupidi.

Suurimat entusiasmi näitan ma üles peamiselt energiapõhiste valuutade suhtes. Kuidas seda teostada, on iseküsimus, aga fundamentaalses mõttes on see valuuta kõige universaalsem, mille abil saaks ka teoreetiliste maaväliste eluvormidega äritseda. Tähtsate inimnägudega pabermassi ja isegi stabiilset kulda nad vaevalt soovivad, pigem ikka midagi praktilist.