Hall kardinal: Hüpoteetiline riigivalitsemise eriala

Mõnda aega olen mõlgutanud mõningaid mõtteid riigi täiustamisest ja südametunnistusega valitsemisest. Võitlemaks korruptsiooni, teadmatuse ja ükskõiksusega, võiks eksisteerida näiteks riigivalitsemise eriala. Hoidku meid kosmos, isegi aianduse jaoks on oma eriala, kuid valitsusse võivad sattuda igasugused, kel teadmiste asemel hea suuvärk.

Arvestagem, et tegu on pelgalt mõtteharjutusega, mis ei pruugi meie eluajal valgust näha, kuigi ma usun, et see aitaks tuua meieni järgmise suure etapi riigivalitsemise küsimuses nagu esimesed demokraatia katsetused Antiik-Kreeka päevadel.

Kindlasti tooks selle eriala juurutamine ka probleeme, mille peale ei oska me enne nende teket mõeldagi. Kui valitsusse pääsemiseks pole mingeid eeldusi, siis kas selline eriala oleks üldse vajalik? Kas igapäevase elu kõrvalt on inimesed valmis sellele aega ja ressurssi kulutama?

Olgu nii, oletame, et see asi läheb läbi, aga milline näeks välja riigivalitsemise eriala?

Mina näen seda bakalaureuseõppe jätkuna ehk magistriõppena, mis annab vajalikud oskused efektiivseks riigivalitsemiseks. Kes on esimese kraadi kätte saanud, see on ühtlasi juba tõestanud oma mõistuse süstemaatilise kasutamise suutlikkust, mis ideaalses maailmas on tegelikult riigivalitsemise üheks baaseelduseks. Kuna eriala õpetataks magistriõppes, lubab see bakalaureusekraadi omanikust õpilasel paindlikumat graafikut kasutades näiteks ka tööl käia. Riigivalitsemine kui selline pole oma sisult raha teenimise ja karjääri vahend, mistõttu on mõistlik, kui õpilane on omandanud eelnevalt mingi teise eriala.

Riigivalitsemine

Maht: 120 EAP

Nominaalne õppeaeg: 4 semestrit

MOODUL 1: Alusõpe (15 EAP)

Riigi ajalugu (3 EAP)

Maailma ajalugu (3 EAP)

Õigusõpetus (4 EAP)

Mikro- ja makroökonoomika (5 EAP)

MOODUL 2: Suhtlus (15 EAP)

Riigikeele grammatika (4 EAP)

Väitlemine ja loogika (4 EAP)

Retoorika (4 EAP)

Meedia ja ajakirjanduse alused (3 EAP)

MOODUL 3: Silmaring (25 EAP)

Keskkonnakaitse ja säästev areng (3 EAP)

Psühholoogia ja massi käitumise seaduspärad (4 EAP)

Propaganda ajalugu (3 EAP)

Füüsika lühikursus (4 EAP)

Virtuaalpõhised riigi toimimise simulatsioonid (3 EAP)

Kohustuslik kirjandus I (4 EAP)

Kohustuslik kirjandus II (4 EAP)

MOODUL 4: Filosoofia (15 EAP)

Filosoofia (4 EAP)

Eetika (3 EAP)

Püsiväärtused ja jätkusuutlikkus (3 EAP)

Kriitiline mõtlemine (3 EAP)

Paradokside lühikursus (2 EAP)

MOODUL 5: Valitsemine (20 EAP)

Eesti põhiseaduse alustalad ja seadusloome (4 EAP)

Valitsuse etikett (3 EAP)

Valitsemise mehhanismid ja juhtimine (4 EAP)

Riigieelarve (4 EAP)

Ülevaade erinevatest riigikordadest (2 EAP)

Rahvusvahelised lepped (3 EAP)

MOODUL 6: Magistritöö (30 EAP)

Magistritöö (30 EAP)

Loomulikult, kui selle eriala diplom riigikogulastele kohustuslikuks muutuks, tekiks rida probleeme. Esiteks poleks sel juhul tegu demokraatiaga, kus igaühel peab olema võimalus kaasa rääkida, olenemata soost, vanusest, varanduslikust seisundist ja muudest näitajatest.

Ja teiseks, mida mina pean ehk suurimaks hädaks, on eriala potentsiaal muutuda tüütuks kohustuseks, mis läbitakse sügavamalt mõtlemata, saavutamaks parem ühiskondlik positsioon. See tähendab seda, et loengud kuulatakse ära ja saavutatakse ehk isegi cum laude, aga kohe peale diplomi saamist unustatakse õpitu. Eriala oleks töövahendiks eelkõige ausale kodanikule, sest korruptandi käes pole sellest nagunii mingit kasu, kelle isiklik saamahimu kõik vaimselt omandatu nagunii hetkega nullib.

Samas eriala suurim väärtus seisneks selles, et see annaks ühe vägeva argumendi ausatele inimestele, kes isetult riigi toimimist soovivad täiustada. Eelnevates postitustes mainitud meie hüpoteetiline lemmiktegelane tädi Maali peaks saama soovi korral küll sõna sekka öelda, aga kui tal oleks ette näidata säärane diplom, kaaluks tema hääl sisulises mõttes märksa enam kui mõndadel staažikatel riigikogulastel, kes vaid enda kukruid täitmas on. Aga et tädi Maali on näinud oma vabast ajast säärase eriala omandamisega vaeva, näitab, et tal on tõsi taga.