Teen kerge ülevaate enda kaalumaailmast. Jõusaalis käisin ma viimati jaanuaris, kuid üheks kuuks see jäigi, kuna ma ei suutnud seda monotoonset rapsimist endale sisse harjutada. Kahjuks selline inimtüüp ma juba olen, et süstemaatiline treenimine mind lõpuks lihtsalt ära tüütab, aga ega see ei välista tulevikus taas jõusaali külastamist.
Lihtsalt mu enesehinnang on aastatega kenasti ära paranenud, mistõttu pole ma end nii hirmsasti piitsutanud, olles lubanud endale ka head-paremat.
Muidugi suurenesid niimoodi rasvase toidu kogused ning kõht oma mõõtmetega mulle ei halastanud, aga et mulle saabus ühel põhjusel motivatsioon, asusin taaskord enda vormi lappima. Nii olengi alates mai viimasest nädalast Erik Orgu toitumiskava järginud ning juba on näha ka muutusi. Peamine pluss, mida armastan, on see, et kõhu saab endiselt täis, mitte ei pea nälga kannatama. Peamine miinus seisneb aga selles, et kraanikauss ja nõudepesumasin täituvad kärmelt rokaste pottide-pannidega.
Kui alustasin, siis kaalusin 116 kg, hetkel näitab kaal 113 kg kanti ehk kunagisest vaata et täiuslikust 80 kilost olen veel valgusaastate kaugusel. Olgem realistid, eks see kaalukadu on tulnud süsteemi puhastumisest - sooled alles vabanevad vorstikestest ja magusavarust. Teaduslikumalt väljendudes on glükogeenivarud vett kinni hoidnud ning neid kasutusele võttes vabaneb ka vesi, mis eritudes häid kaalunumbreid tekitab. Ise loodan, et edaspidi hakkan kaotama 0,5-1,0 kg nädalas, mis on tervislik kogus.
Kummalisel kombel ei tunne ma end üldse säärase nartsuna nagu enne Kaitseväe kutse saamist 2012. aastal, mil olin ca 117 kg. Huvitav, et tollal meenutasin ma kui kohe lõhkevat õhupalli või Michelini-meest, aga täna tunnen end üsna tugevalt. Eks lihasmass võib hetkel kaalu anda, sest enne Kaitseväge olin ma konkreetselt aastaid trennita molutanud, aga praegu olen ma jõusaalist umbes pool aastat poppi teinud, kuid samas harjutan end rattaga sõitma. Kui varem olid mul päris pirakas kõht, voldid ja keskmist mõõtu meestissid, siis praegu on mul peamiselt kõht, kuhu nõelaga augu sisse lõin.
Igatahes tunne on parem ning toitki mõjub palju täisväärtuslikumalt. See igaõhtune sardellide ja mikrouunivõikude õgimine polnud just teab kui mõnus, sest igast asjast tuleb küllastus, kui seda liiga tihti teha. Loodan ainult, et toitumiskavaga pikema perioodi välja vean ja lõpuks ka mõne normaalsema numbri kaalule kuvan. Soovime mulle edu ja loodame, et menüüst taaskord sõnu ei leia.
No comments:
Post a Comment