Impeeriumi viis faasi: ambitsioonikas tõus

Sissejuhatus

Aegade algusest on iseloomustanud meid üks seaduspära. Me kogume endale võimalikult palju asju kokku ning kui jõukus pidevalt kasvab, kipume me enda haaret laiendama, et veelgi enam juurde saada. Üks linnriik alistab naaberlinna, siis järgmise, siis võidab sõja endasuguse riigi vastu ning kosub lõpuks impeeriumiks ehk erinevatest rahvastest ja riikidest koosnevaks suuremaks konglomeraadiks. Mingil hetkel kaob aga enne nii kindlana tundunud inerts ning tohutu impeerium laguneb väiksemateks rivaalitsejateks, et siis uuesti mingite teistsuguste kombinatsioonidena taastuda.

Miks see niimoodi on? Käesolev arutlus põhineb suuresti ajaloofilosoofi Einar Laigna tähelepanekutel ja David Murrini teoreetilisel artiklil "5 Phase Life Cycle", mida ma vabavormis parafraseerides eesti keelde ümber jutustan.

(Einar Laigna - 15.02.2016 Puhastumine)

(David Murrin - 5 Phase Life Cycle)

Kiire prohvetlik vahepeatus

Enne Murrini juurde minekut aga teen silmaringi laiendamiseks ühe vahepeatuse. J. Richard Gott III avastas sudoku-laadse meetodi, kuidas ennustada mingi nähtuse elupikkust. Ta külastas 1969. aastal Berliini müüri ning väitis oma sõbrale, et see seisab vähemalt 2,67 aastat, aga mitte üle 24 aasta. Tollal tundus see sõbrale jabura väitena, aga 1990. aastal, 21 aastat hiljem, nägi mees televiisorist hämmeldusega, kuidas müürist tükke välja lõhuti. Gott pani ennustusega täppi.

0% - nähtuse algus
100% - nähtuse lõpp
Skeemi autor: William Poundstone

Sisuliselt põhines Gotti teooria (Kopernikuse meetod) selles, et ta võis külastada müüri nii selle algperioodil kui ka lõpuajal ehk siis tegelikult mingil suvalisel ajahetkel selle elukaare suhtes. Mees eeldas, et tõenäoliselt polnud ta müüri ääres mingil olulisel ajaloolisel hetkel nagu alg- või lõpu-perioodil, vaid kusagil keskel.

Kui ta asus ajateljel kusagil keskel, siis algusest ja lõpust võib teatava mööndusega 25% suurused jupid ära lõigata, mis jätab talle 50% suuruse keskmise osa, kus ta kõige tõenäolisemalt viibis. Arvutuste jaoks vaatleme 25% ja 75% asukohti, mis piiritlevad seda keskmist 50% suurust osa.

Kui Gott viibis 25% juures ehk esimese veerandi lõpus, siis tõenäoliselt tähendas see seda, et müüril oli kesta veel kolmveerand osa ehk ülejäänud 75%. Samuti kui ta viibis 75% tähise juures, siis tõenäoliselt oli müür juba oma elust kolmveerand ära elanud, mis jättis alles veel viimase veerandi. Keda matemaatiline pool ei köida, võib arvutuste osa vahele jätta.

1961 - aasta, mil Berliini müür rajati

1969 - aasta, mil Gott müüri külastas

1969 - 1961 = 8 - müüri vanus külastuse hetkel 

Ülempiir 25% tähise korral: 1 veerandi on müür kestnud ning see seisab veel 3 veerandit. 

8 on (1/4) osa; vaja on leida (3/4) osa

(1/4)*3 = (3/4)

asendame osa (1/4) arvuga 8

8*3 = 21 aastat veel maksimaalselt

Alampiir 75% tähise korral: 3 veerandit on müür kestnud ning see seisab veel 1 veerandi. 

8 on (3/4) osa; vaja on leida (1/4) osa

(3/4) : 3 = (1/4)

asendame osa (3/4) arvuga 8

8:3 = 2.67 aastat veel minimaalselt

Lühidalt öeldes tuleb nähtuse eluiga jagada kolmega ja korrutada kolmega, et saada vastav vahemik. See on lihtsalt lisateadmiseks, kui on huvi praeguste riikide eluiga arvutada. Kui see teooria tõele vastab, siis "teine" Eesti Vabariik ei pruugi enam isegi sada aastat kesta, kuigi kümme aastat veame ehk veel välja.

Impeeriumi viis etappi

Murrini teooria kohaselt koosneb impeeriumi elukaar viiest perioodist:

1. regionaliseerumine
2. impeeriumiks tõusmine
3. küpsemine
4. ülepaisumine
5. allakäik ja pärand

Sisuliselt võime kõrvale inimese elu võtta ja teatavaid sarnasusi märgata. Ka inimene sünnib, areneb ja täiustub. Lapse ja noorukina avastab inimene, kuidas maailm toimib. Keskealisena realiseeritakse oma ambitsioone, kasvatatakse vara ja tegeletakse eneseteostusega. Vananedes hakkavad aga tekkima kortsud, kehalised vaevused ja pensionimõtted. Pensioniealistel aga on oht vanadekodusse sattuda või mõne lihtsa haiguse kätte ära surra, rääkimata kesisest pensionist, millele enam juurde ei saa teenida.

Impeeriumitel on pidevalt muutuv dünaamiline tasakaal nelja põhitegevuse vahel - investeerimine, julgeolek, tarbimine ja kaitse. Esimesed kaks nähtust iseloomustavad kasvufaasi, viimased kaks aga languseperioodi. Näiteks strateegiamängudes olen tähele pannud, et kõige võimsama soorituse saavutan ma enamasti siis, kui kohe alguses oma haaret laiendan, võimalikult suure tööstuse püsti panen ja igasugustesse uuendustesse investeerin. Kui alustada mängu müüride ja vahitornide püstitamisega, siis olen märganud, et sellise strateegia viljelejad ei kesta just kaua, kuna jäävad suuremate naabrite kiusata.

The Power Curve of the Five Stages of Empire.
Skeemi autor: David Murrin

Tuleme tagasi viie etapi juurde. Kolm esimest (regionaliseerumine, impeeriumiks tõusmine, küpsemine) iseloomustavad laienemisfaasi. See on see periood, mil elanikkond usub oma tegevuse õigsusse, koos vaadatakse helgesse tulevikku ja ollakse valmis eneseohverduseks suure eesmärgi nimel. Seda faasi kirjeldab optimism, enesekindlus, riskide võtmine, tohutu isu ja ühtekuuluvustunne. Kuna süües kasvab isu, siis ajaloos pole olnud juhtumit, mil tugevaks paisunud riik poleks oma majanduslikku võimsust militariseerinud, kusjuures põhjendades seda kas kaubateede kaitsmise, territooriumi kontrollimise või võimalikult suure majandusruumi poliitilise domineerimisega.

The Five Stages of Empire and Demographics.
Skeemi autor: David Murrin

Kahte viimast etappi (ülepaisumine, allakäik) juhib allakäigu või kokkutõmbumise protsess. Seda aega iseloomustab ressursside nappimine, omakasupüüdlus, egotsentrism, igasuguste individuaalsete õiguste rõhutamine kohustuste asemel, protektsionism, võimetus näha vajadust tulevikku investeerimiseks, õnnetu olek koos eraldatuse tundega, ühiskonna killustumine, sotsiaalsed ebakõlad ja pessimism.

1. Regionaliseerumine

Kohalikus võimuvõitluses selgub kõige kangem riik, mis teisi vähehaaval õgima asub. Ka Rooma alistas kõigepealt naaberlinnad ning arenes siis edasi Apenniini poolsaare vallutamise suunas. Suurenenud riik asub siis teiste omasugustega võistlema. Peamine jõud selle taga on soov rahvastikku suurendada, suurendamaks riiklikku elujõudu. Lisarahvastik on omapärane "riskikapital", keda peab küll toitma, kuid samas mehitab ta ka sõjaväe ridu ja tsiviilsektori tööpinke.

Selleks ajaks on välja arenenud ka võimekas sõjavägi, mis küll kohalikule hegemoonile veel võrdset vastast ei kujuta, aga on kahtlemata sinnapoole teel. Kui saabub aeg, mil uustulnuka sõjaline võimsus ületab rivaalitseva hegemooni oma, on oodata ka peatset konflikti (Thucydidese lõks - kui üks jõud ähvardab teist välja süüa, on sõda vältimatu).

Mis sunnib riiki impeeriumiks saama? See juhtub siis, kui saabub moment, mil riik ei suuda enda majandust enam üleval pidada, eriti loodusvarade peatsel lõppemisel, mistõttu tuleb piiri taha vaadata. Otsustav moment saabub siis, kui on selge, et sõjaline võimsus ületab naabrite oma ning võimaliku sõjaretke õnnestumise tõenäosus on parajalt suur.

Regionalisation.
Skeemi autor: David Murrin

Rahvaarv paisub ja ka nõudlus musta töö tegijate järgi suureneb, et katta riigi majanduslikke vajadusi ja suunata rahva energiat laienemiseks. Ammusel ajal dikteeris seda tempot sõjavägi, sest paisuvasse armeesse võetud talupoegade tühjaks jäänud põldudel pidi ju keegi tööd edasi tegema. Sisuliselt käidi naabritelt orje toomas, et enda majandust ühes tükis hoida.

Regionaliseerimise etapi lõpule jõudnud tõusvaid impeeriumihakatisi kimbutavad tihti kodusõjad. Vahel võib konflikt mõjuda liitva jõuna, mis valmistab riigi ette järgmise etapi, impeeriumi, jaoks.

Impeeriumi teke sõltub regionaliseerimise etapi kulgemisest, mis omakorda on impeeriumi viie faasi fraktaal või väiksem mudel. Lihtsamalt öeldes on regionaliseerimise etapp üles ehitatud samasugustest etappidest nagu suur plaan. Regionaliseerimise küpsemisetapis paiknev käänupunkt on see saatuslik moment, kus sünnib "otsus", kas riik tõuseb impeeriumi kõrgustesse või hääbub.

The Fractal Regionalisation and the Challenge for Empire.
Skeemi autor: David Murrin

Nüüd läheb asi põnevaks. Kui demograafiline trend näitab hoogsaid kasvumärke, sunnib see ressurssidepuuduses olevat kohalikku võimu kasvama. Mida võimsam on demograafiline surve, seda tõenäolisemalt sünnib uus impeerium. Oluline on tähele panna, et sündiva impeeriumi edu sõltub suuresti kohalike naabrite seisukorrast. Kui võistlejad puuduvad, kasvab riik kahtlemata impeeriumiks. Kui aga naabruses pesitseb mõni teine impeerium, on tärkava impeeriumi ainus lootus see, et võistleja oleks juba vähemalt ülepaisumise faasis. Ajastus ehk õnn on äärmiselt oluline, sest impeerium saab tekkida vaid võimuvaakumi tingimustes.

Rivaalid aastal 1920.
Punane - Briti impeerium
Sinine - Prantsuse impeerium

Impeeriumiks pürgija ebaõnnestumine võib kajastuda nii tugevama poolt allaneelamises kui ka iseenda ülepaisumises ja allakäigus. Seejärel riik reorganiseerub, alustamaks tsüklit uuesti. Ajaloost nähtub, et Rooma tõus kohalikuks suurvõimuks põhines just Kartaago läbikukkumisel ülepaisunud küpse riigina. Samuti rajas Prantsusmaa 18. sajandil kontinentaalimpeeriumi, aga ei suutnud vastanduda Briti merepõhisele globaalimpeeriumile. Seetõttu oligi Prantsusmaa 100 aastaks kohalikuks suurvõimuks surutud. Prantsusmaa üritas mitmel korral, alguses revolutsiooniga ja hiljem impeeriumina, end brittide ees kehtestada, kuid ebaõnnestus. Brittide ees püüdis end mõlemas maailmasõjas kehtestada ka Saksamaa, aga langes hoopis rusudesse. Jaapanlased kogesid sama läbikukkumist Vaikse Ookeani piirkonnas Lääne võimude vastu. Kõigil neil juhtudel kukkusid ambitsioonikad riigid läbi ning alustasid uut regionaalset tsüklit.

2. Impeeriumiks tõusmine

Kui piirkondlik võim õgib endasse hulga sarnaseid rivaale, siis ta laieneb, suurendades ka oma võimu haaret. See protsess tähistab impeeriumiks tõusmist. Kasvu seaduspära kulgeb järgmiselt. Kui üks riik vallutab teise sarnase riigi, muutub vallutaja kaks korda tugevamaks ja pooltel juhtudel selline sõjakäik õnnestub. Kui vallutaja on söönud kolm kohalikku võimu ja ründab neljandat, kulub tal vaid veerand sellest ajast, mis läks tarvis esimese vallutuse puhul. See tähendab, et sel perioodil on kasv kõige kiirem ja jõulisem, kuna uue impeeriumi rikkus ja võim kasvavad eksponentsiaalselt. Oluline moment on see, et laienemisest saadud sissetulekud ületavad oluliselt kulusid. See on nagu ärimudel, mis hetkel äärmiselt hästi töötab, kuna on palju nõudlust ning firma saab tootmist agressiivselt laiendada.

Empire.
Skeemi autor: David Murrin

Demograafiline laienemine on baasalus, mis sunnib piirkondlikke võime enda mõju suurendama ja mujalt tooraineid sisse vedama, hoidmaks oma majandussüsteemi koos. Rahvastik on äärmiselt passionaarne, saavutustele orienteeritud ja valmis riske võtma, olles oluliseks eeliseks võitluses ülepaisunud ja kärbuvate impeeriumitega. Impeeriumiks tõusmise faasi iseloomustab selge siht, strateegiline planeerimine ja täideviimine, mida toetab äärmine enesekindlus ja usk ühisesse saatusesse.

Britid alustasid selle faasiga 16. sajandi keskel, kui neil olid suured puidu-, pronksi- ja rauavarud, mida sai laevaehituseks kasutada, kuid nende majandus polnud piisavalt arenenud. Nad pidasid plaani Hispaania kulla- ja hõbedavarude omastamiseks, kasutades erapiraate, kes Hispaania kullalaevastikke ründasid. Hübriid- ja varisõda pole mingid 1960ndate Vietnami ega 2014. aasta Ukraina kriisi aegsed leiutised. Juba tollal saadeti nn anonüümseid rohelisi mehikesi või palgasõdureid oma rivaali jalgealust õõnestama. Nagu tänaseks teame, kandis see taktika vilja, sest Hispaania impeerium kärbus ning britid rajasid varastatud rikkuste toel suurima impeeriumi maailmas. Ameeriklaste tõus impeeriumiks algas 20. sajandi alguses nafta kasutuselevõtu ja autotööstuse püstitamisega. Hiina aga alustas oma tõusu 1996. aastal äärmiselt käratult, kuid täna ulatub ta võim juba üle riigipiiride, haaramaks endale ressursse.

Tuletades meelde võistlemise seaduspära, mis määrab impeeriumi eluea, saame järeldada, et tõusja saab hegemooni välja süüa vaid siis, kui too hakkab kahanema. Tõusuperioodil paisub 30aastaste ja nooremate populatsioon, mis tähendab, et rahvast iseloomustavad noorte inimeste omadused, seega riik on laienev, riskialdis, vastupidav, paindlik ja vallutussõdadeks valmis. Niinimetatud riskile vastuvõtlikkuse faktor on eriti rõhutatud kultuurides, kus meeste arv on naiste omast üle nagu Hiinas, mis saab seda "lisariskikapitali" oma tõusufaasis ära kasutada.

Rahvaarvu kasv on vajalik, sest see toetab sõjaväe suurenemist ning täidab lihttööde kohti, mida tekitab kasvav majandus. Täna on Hiina ainus riik, mis selles faasis asub. Seoses väljakutse esitamisega praegu maailmas domineerivale USA-le saavad võimalikud tagajärjed olema tohutud.

3. Küpsemine

Kuulus ütlus:
"Rasked ajad loovad tugevad mehed,
tugevad mehed loovad head ajad,
head ajad loovad nõrgad mehed,
nõrgad mehed loovad rasked ajad."

On loomulik, et peale sõdu ja vallutusi saabuvad tasakaal ja stabiilsus, eeldusel, et uue impeeriumi piirid on selgelt paigas ja kindlalt kaitstud ning valitsussüsteem on hästi organiseeritud. See on küpsuse saavutamise märk. Ilma lisavallutusteta on nn rahavoo jätkuvuse huvides vajalik luua stabiilne majandussüsteem, hoidmaks käigus kaitsearmeed ja säilitamaks ühiskondlikku harmooniat. Aja jooksul ühtlustuvad kulude ja tulude tasemed. Keskikka jõudnud Rooma piiras oma sõjaväe 300-400 000 meheni, hoidmaks riigieelarvet kontrolli all. Jini dünastia 3. sajandi Hiinas aga saatis peale oma ülemvõimu kehtestamist üldse armee laiali. Kumbki strateegia polnud kahjuks allakäigu takistamisel edukas.

Küpsusikka saabunud impeeriumit kimbutavad enamasti igasugused ühiskondlikud muutused. Rahvastiku juurdekasv aeglustub ning noorte ja vanade suhe tasakaalustub. Soov laienemiseks kaob ning algab enneolematu külluse aeg. Rahvas muutub jõukamaks ning saavutatakse kõrge elatustase, mis aga omakorda nüristab sitkemaid omadusi, mis varasemaid põlvkondi eelmistes etappides tegutsema ajas. Eks me teame omastki käest, et lodev mugav elu tekitab passiivsust ja pärsib tegutsemistahet.

Uute sõdade korral leiab impeerium end elukutseliste sõdurite nappuse keskelt ning ainsaks lahenduseks jääb lisasõdurite värbamine tsiviilsektorist. Kui sõjad lõppevad, keelduvad sõjast naasvad sõdurid endisesse madalasse klassi laskumast ning nõuavad võrdseid kodanikuõigusi. Tuumikrahvas asub ärkava alamklassiga integreeruma, aga võim jääb veel nn härrasrahva kätte. Järgnevas (ülepaisumise) etapis aset leidvad võimuvõitlused on tihti just küpsusetapis toimunud ühiskondlike muudatuste tagajärg.

Maturity.
Skeemi autor: David Murrin

Küpsusperioodi lõppu jõudnud impeeriumite tihedaks tunnusmärgiks on kodusõja puhkemine. Kuna impeeriumi agressiivsus ei leia kadunud välisvaenlase näol enam väljundit, pöörduvad juhid üksteise kõride kallale ning algab võimuvõitlus. Ilmselgelt nõrgestavad sellised konfliktid impeeriumit üsna tõsiselt, sest võivad mõnele kohalikule võimule rünnakuks kauaoodatud võimaluse anda. Sellised kriitilised momendid võivad jäikadele riigikordadele nagu monarhia või diktatuur saatuslikuks saada. Samas võib juhtuda, et demokraatlikud impeeriumid kogevad peaaegu et märkamatuid sisevõitlusi erinevate rivaalitsevate gruppide vahel.

23.08.1991. Jeltsin (paremal) ei varja NSV Liidu
juhi Gorbatšovi (vasakul) ees oma ambitsioone.

Kui me suudame leppida, et impeeriumi tsüklid on vältimatud ehk küpsed impeeriumid kannatavad pideva sisemise võimuvõitluse all, siis demokraatlikku poliitilist süsteemi võime selle taustal näha lausa uues valguses. On võimalik, et see on rahuliku arenguperioodi pikendamise lahenduseks. Demokraatiale on omane võime "auru välja lasta", mis lubab suunda muuta ilma igasuguste revolutsioonide ja muude ekstreemsete muudatusteta, mis võiksid impeeriumi välisjõududele haavatavaks muuta. Tundub, et demokraatiad tulevad säärase pingega paremini toime, sest ebasoosingusse sattunuid on võimalik valimiste teel eemaldada, selle asemel, et neid veriselt kodusõja käigus kõrvaldada. Ükski tänane riik ei asu selles faasis.

Siia tuleb mõtisklemiseks üks väike paus vahele teha, et loetut põhjalikumalt seedida. Arutelu jätkub aga järgmises osas, kus tuleb juttu impeeriumi allakäiguspiraalist.

(Järgmine osa)