Varro Vooglaidi poliitiline enesetapp

Nüüd võtame teid viia sellistesse kohtadesse, kuhu satuvad vahel inimesed, kes arvavad enestel mõistust olevat. Selliste sõnadega võiks avada krimisaate avakaadrid, kus näeme Kapo käte vahel siplevat raevukat habemikku, kes röögib: "Mitte sellist jõustamist ei pidanud ma silmas!" Tema karjed mattuvad aga rahva skandeerimise alla: "Välja! Välja!"

Kaks vanameest kehitavad õlgu, üks sõnab teisele, et "revolutsioon õgib oma lapsi" ning mõlemad venitavad naeru nagu Flintstone'i mehed.

Selline multifilmilik süžee avanes mu peas, kui lugesin Varro Vooglaiu tegemistest vahetult enne 2022. aasta iseseisvuspäeva. Mu sees valitseb selline pettumus ja raev, et kaitsereaktsioonina peab kogu seda asja veidi huumoriga vürtsitama, vältimaks täielikku masendust ja reedetuse tunnet.

Skandaalile, millest kohe juttu tuleb, moodustus tegelikult ka eellugu, kui Jaanus Vogelberg Objektiivist lahkus (link). Jaanuse ja Varro vahelise tuline sõnumivahetus avalikustas, et Jaanusel sai Varro faktide esitamise loogikast mõõt täis. Lühidalt öeldes aktsepteeris Varro tõena kõiki neid vaktsiiniteemalisi kuulujutte, mida ta "autoriteetsetelt allikatelt" kuulis ning enda narratiivi läbisurumiseks hämas Objektiivi eestvedaja ka faktidega. Et selline süstemaatiline manipulatsioon Vogelbergi ajakirjanduslikule eetikale vastu käis, lahkus ta Objektiivist.

Jätame selle meelde. Läheme nüüd siis edasi peateema juurde. Milles seisnes okupatsiooni aktsepteerimise skandaal?

Postimehe uudis: Varro Vooglaiul poleks midagi okupatsiooni vastu

Fookuses: Valdo Põderi ja politsei valelik infooperatsioon SAPTK vastu oli alatu ja häbiväärne

Skandaalne osa algab 1:22:20, allpool välja toodud lõigud natuke hiljem.

Varro:

"Jaa, pidev selline kiusamine lollide väikeste asjadega nagu. Ei taha sind relvituks teha, eks ole. Ei taha su vanemlikke õigusi piirata. Ei taha sinu lapsi süstida sinu selja taga niimoodi. Siis tekiks väga kiiresti väga tõsine küsimus, et nagu, ma ei tea, mina tahan lõppude lõpuks elada normaalset elu, eks ole. Nimetage seda Eesti Vabariigiks või nimetage seda mingiks Eestimaa kubermanguks või millekski muuks, eks ole. Kes iganes tagab inimestele võimaluse siin normaalselt elada, selle poole siis inimesed hoiavad, eks. Et sa ei saa nagu lõputult ka mingi emotsionaalse argumendiga, et meil peab siin tornis olema sinimustvalge, eks ole, mis siis, et selle sinimustvalge all sa tegeled nagu inimeste ahistamise ja kiusamise ja mahasurumisega, eks."

Tükk juttu, siis tuli eriti mahlane koht.

Järvi: 

"Aga ikkagi, isamaa huvid kaaluvad üles igasugused muud asjad. Jah, et, kui nüüd Putin tuleb, et siis on kõikidele hea selline testiküsimus, et kui palju te olete valmis sellise riigi eest omaenda verd valama? Kuidas teil on kodanikud?"

Vooglaid:

"Ei noh, mina olen seda varem ka öelnud ja ma ei häbene seda ütelda ka uuesti, et vaata, kui Venemaa tegutseks sellisel viisil, et ta tagaks inimestele päriselt põhiseaduslikud õigused, ei suruks peale seda... ei teostaks vaktsiinisundi, ei teostaks apartheidi, jätaks inimestele võimaluse elada ja kasvatada oma lapsi vastavalt oma veendumustele, ei hakka ähvardama siin vangistusega, sellepärast et sa ei ole nõus, ma ei tea..."

Sellest jutust järeldati, et mees ei pea sinimustvalget oluliseks ning et ta ei oleks kindel Eesti kaitsmises, kui Venemaa pakuks tema poolt loetletud võimalusi. Mitmeid leidsid, et tegu on kas kasuliku idioodi või vaenlase mõjutusagendiga, kes lõpuks oma kaardid avas. Skandaal plahvatas Eesti meediamaastikul nagu supernoova, põhilised poliitikud mõistsid ta sõnavõtu kiirelt hukka ning Varro lubas Postimehe kohtusse anda, kuna ta tegelikult ei kasutanud sõna "okupatsioon".

Kuigi Varro ja Postimees lähevad taas maadlema, ei muuda see asja sisu. On fakt, et Varro mustab süstemaatiliselt Eesti Vabariigi valitsust, kahtleb Eesti riikluses, jutlustab massilisest tagakiusamisest ning levitab vaktsiinivastaste propagandat.

Muide, selle kohtusse andmise jutu peale meenus mulle üks seik põhikooli päevilt. Mu tollane sõber oli minu mõistes düsgraafik ehk ta tegi kirjutamisel palju vigu. Kord ühel etteütlusel juhtisin paljulugenud nohikuna ta tähelepanu kokku kirjutatud sõnadele, mis pidid tegelikult lahku jääma. Tahtsin talle parimat ja lootsin, et väiksem vigade arv annab sõbrale parema hinde. Aga mis juhtus? Ta hakkas kirjutatut lähemalt uurima, ainult luup oli veel puudu. Kui ta väitis, et ta oli tegelikult mikroskoopilise vahe ikkagi sisse jätnud ning ta polnud eksinud, siis sel momendil ma teadsin, et meie sõprus aegade lõpuni ei kesta. Ta teadis väga hästi, et ta eksis, aga temas polnud niivõrd palju meest, et seda tunnistada, vaid otsis mingi JOKK-tagaukse, et hoopis mind süüdi lavastada.

Selline väike mõtlemapanev seik, aga lähme peateemaga edasi. Kas lugejal on Objektiivist lahkunud ajakirjaniku eellugu meeles? Paneme nüüd need asjad kõrvuti:

Varro Vooglaid kihutas oma tööd teinud Postimehe ajakirjaniku meeleavalduselt minema

Videos on ka näha, kuidas Varro "palub" Postimehe ajakirjanikul avalikust ruumist lahkuda, üles köetud rahvas samal ajal "Välja! Välja!" skandeerimas. See on eeskujulik õppematerjal masside psühholoogiast, mida siin pikemalt lahkama ei hakka. Muide, see jäik territoriaalsus meenutas mulle kangesti Pirokunni, kes lubas Tartus Pirogovi pargis kõigile peksa anda, kes tema pingile istuvad.

Nali naljaks, aga siit saame järeldada, et Varro rajab aktiivselt omaenda kõlakambrit, kus kajavad vaid talle meelepärased infokillud ja arvamused. Tema kogukond sarnaneb kultusega, kus tema kui keskne figuur kuulutab tõde ning kogukonna asi on see omaks võtta ja edasi korrutada. On selge, et kui vaigistada opositsioon, hakkab tunduma, et kõik, mida räägid, on puhas kuld...

Tunnistan ausalt, et oli aeg, mil ma aktiivselt Objektiivi saateid kuulasin. Varro osutab mitmetele ühiskonna valupunktidele, mis vajavad arutelu ja lahendamist ning minu meelest on see ettevõtmine tänuväärne. Samuti jagan ma temaga konservatiivseid vaateid ning paljud mõtted ühtivad pea täielikult.

Meie ideeline lahku kasvamine sai alguse siis, kui Varro vaktsiinivastaseks muutus. Mõtlesin, et olgu, kahte 100% samade vaadetega inimest ei eksisteeri ning las ta siis ajab seda rida, kui see talle oluline on. Siis avaldas vilepuhuja Vogelberg oma Objektiivist lahkumise tagamaad, mille kohaselt kasutab Vooglaid pooltõdesid ja vassib faktidega. Kui panna siia kõrvale ka Eesti kujutamine inimõiguste rikkuja ja apartheidirežiimina, valitsuse vaenamine, vaenulik suhtumine "vastasleeri" ajakirjanikesse ja flirt Venemaa pidepunktidega, saan juba palju punaseid lippe.

On tore, kui meil on erinevaid vaateid ja platvorme, kus neid edastada. On selge, et Varro on Eesti riigis sügavalt pettunud ning otsib viise, kuidas riigi valukohti aina häälekamalt välja tuua. Aga see pole üldse lahe, kui muututakse selleks, kelle vastu alguses võideldi. Samuti ei aktsepteeri ma seda, kui minu kodumaaga nagu žetoonikesega ruletilauas mängitakse ja vaenlase propagandamasinale meie mustamiseks võimalusi pakutakse.

Koroonaviiruse ja Ukraina kriisi foonil meie rahvuslipu üle ilkumine ja jahumine mingitest väljamõeldud inimõiguste rikkumisest Eestis väsitavad ja tekitavad pettumust. Oleme ilmselt mugava elu ja maailmatasemel meditsiiniga liiga ära harjunud, kui piltlikult öeldes näeme siin tänavatel mingeid repressiivorganeid maskivastaseid "mässajaid" koonduslaagreisse vedamas. Kui soovite näha inimõiguste rikkumisi, vaadake Põhja-Koreasse, Aafrikasse või kasvõi Venemaale, kus teisitimõtlejaid vangistatakse ja mõrvatakse. Muidugi pole Eesti veatu, aga selles valguses peaksime olema tänulikud, et meil kõik nii hästi on, et Varro saab iga päev riigivastast juttu ajada ja inimesi mingite apartheidiluuludega hirmutada, kartmata ise kinni kukkumist.

Ma siiralt loodan, et see oli Varrol lihtsalt järjekordne mõtlematu libastumine ning ta ikkagi pole mõne vaenuliku riigi eriteenistuse palgal. Ma ei taha, et Objektiiv ja seal esindatud konservatiivsed väärtused hävineks, aga see eeldab kõigi osapoolte häälte kaja, mitte kõlakambrite rajamist, kus vaenulikke ideid idanema panna.

Tahan lõpetada positiivse noodiga, seega vaatame, mis kõigest sellest ka head tuli. Esiteks näitas oluline konservatiivide arvamusliider oma sügavamaid tundeid ehk rääkis tõde, nii et me oskame temaga edaspidi paremini arvestada (ühte kaevikusse ei roni... KÖH-KÖH-fragging-KÖHH!). Teiseks pole ma näinud tükk aega sellist sündmust, mis eestlasi nii hästi ühendaks - poliitilise spektri kõik otsad ruttasid mehe riigireeturlikku mõtisklust hukka mõistma.

[Addendum 27.02.2022. Varro ja Järvi on enda kaardid Ukraina sõja valguses välja mänginud.

Jah, nad tegelevad Venemaa tegevuse õigustamisega. Kas tegu on Kremli mõjutusagentidega? Et tu, Objektiiv/Brute? (Kas ka sina, Objektiiv/Brutus?)]