[Uuendatud 26.02.2022]
Eelmises postituses püstitasin hüpoteesi, et Venemaa ei ründa, vaid soovib endale paremaid tingimusi välja pressida. Juhtus aga nii, et Eesti 104. iseseisvuspäeval andis Putin Vene relvajõududele käsu rünnata suveräänse Ukraina suuremaid linnu.
Olen Putinis äärmiselt pettunud, et ta filigraanse malemängu asemel malendid laiali lõi ja robustse kakluse tee valis, sest lisaks süütute inimeste kannatustele on see nagu low effort joke (madala pingutusega nali), mille üle keegi naerma ei vaevu. Siinkohal söön oma varasemalt välja öeldud sõnu ja mõistan Vene Hitleri režiimi täielikult hukka. Nagu läänemaailma liidridki, pooldasin enne sõja algust Venemaaga suhete parandamist ja pingelangust, aga Vene režiim oma salaamistrateegiaga on kinnitanud igasuguseid hirme.
Olen jõudnud kahjuks tõdemusele, et Venemaa vajab meeletut sõda ning ka suurejoonelist kaotust. Venemaa vajab stunde null'i, et parasiitlik süsteem täielikult lammutada, ühiskond dekommuniseerida (nagu Saksamaa denatsifitseerimine II MS järel) ja sinna alale normaalne riik või eelistatult mitu väiksemat ehitada. Venemaal on jäänud saamata Nürnbergi protsessi kujuline õigusemõistmine ja karistus sõjakuritegude eest. Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglane on nagu kehva kasvatusega poisike, kes teise maailmasõja võitjana pahateo eest kiita sai. Tänapäeval on poisike maast ka laetud püstoli leidnud ning keegi ei julge talle sõnagi öelda. Venemaa kui positiivse isaeeskujuta tänavalaps vajab hoolitseva vanema kasvatuslikku tähelepanu ja psühhiaatrilist ravi, et mineviku taak õigesti "läbi protsessida" ja närviühendused õigeks sättida.
Praegu on Venemaa valelik paariariik, kes tungib naabritele regulaarselt kallale (Tšetšeenia 1994 ja 1999, Gruusia 2008, Ukraina 2014 ja 2022), himustab naabrite rikkust ja samal ajal sõimab neid. Samuti ei pea Venemaa kinni rahvusvahelistest lepetest ja tavadest (eraldusmärkideta nn rohelised mehikesed 2014. aastal Krimmis; haiglate pommitamine ja Ukraina politseivormide kasutamine 2022. aastal). Venemaa kui habras režiim vangistab ja mürgitab oma opositsiooni aktiivsemaid liikmeid ning samal ajal "tunneb muret" Balti riikide väidetavate inimõiguste rikkumiste üle. Kõige tipuks kasutab ta robustse propaganda ja otseste valede abil välismaiseid venekeelseid kogukondi viienda kolonnina rahutuste külvamiseks ja "rahvavabariikide" eraldamiseks, ise samal ajal läbi tatise nutuvõru nende õiguste üle nuttes ja kodus teisitimõtlejaid arreteerides.
Ja mõelda vaid, et kõik need vaimsed probleemid algasid sellest, et kunagi sai üks pahategu kiidetud.
Sündmuste analüüs
USA kokkuvõte enne sõda: Venemaa rünnaku korral ei jää USA pealtvaatajaks; süüdistavad venelasi diversiooniaktide ja sõja ettevalmistamises; jagavad luureandmeid kasvavast Vene ohust; suurendavad sõdurite arvu Ida-Euroopas.
Järeldus USA kohta: õigus venelaste diversiooniaktide suhtes, sest venelased korraldasid nii küberrünnakuid kui ka mitmeid false flag provokatsioone; hoiatas algava sõja eest ja nii see läkski. USA rääkis tõtt.
Venemaa kokkuvõte enne sõda: Ei ole rahul NATO laienemisega Venemaa ligidusse, see mõõt on täis saanud; süüdistavad Läänt sõja õhutamises; väidavad end olevat rahumeelsed; korraldavad massiivsed õppused koos Valgevenega Ukraina piiri ääres.
Järeldus Venemaa kohta: rääkis ukrainlaste genotsiidist, kuigi lasi ise rakette lasteaedadesse; süüdistas Läänt sõjaõhutamises, kuigi koondas vägesid piirile; väitis end olevat rahumeelne, kuigi alustas sõda; massiivsete õppuste järel algas reaalne sõjategevus. Venemaa valetas ja jätkab sellel teel.
Põhimõtteliselt kannab Venemaa piltlikult öeldes punast kuube ja süüdistab kõiki teisi punase kuue kandmises. Samamoodi hoiab ta käes pruuni karpi ja süüdistab kõiki teisi pruuni karbi omamises. Lühidalt öeldes käitub Venemaa oma "rahuvalvejõududega" nagu Tagurpidi-Ants, pommitades elukvartaleid, haiglaid ja lasteaedu. Muide, sarnasel valelikul kombel tegutses raamatus "1984" sõjanduse vallas Rahuministeerium ja KGB rolli täitis Armastusministeerium. Näeme, et Kreml kasutab aktiivselt uuskeelt, kui isegi üks Vene esindaja väitis, et Ukrainas pole Vene rünnakut. Lisaks veel soperdamine, et kord pole Venemaa valmis "neonatside bandega" läbi rääkima, seejärel on Venemaa valmis läbirääkimisi pidama, kui ukrainlased relvad maha panevad ja vaid mõni tund hiljem ässitavad venelased Ukraina armeed sõjalist riigipööret sooritama.
Kogu seda masendavat jama ilmestab ehk kõige paremini külma sõja aegne lugu, mis räägib allegooriliselt tuumasõjast.
Iron Maiden - 2 Minutes to Midnight
Slava Ukraini!
No comments:
Post a Comment