Facebooki Marketplace ja müügigrupid

Kommentaar kui igamehe isiklik vapp

Olen täheldanud üht kummalist nähtust. Kui Delfi kommentaariumis ei julgeta oma nime alt kommenteerida, siis Facebookis seda hirmu pole. Tõsi, Facebookis päris nii jõledaid väljaütlemisi ei tehta kui Delfis, aga habemega naljad, rumalad/korduvad küsimused ja muud kummalised mõtted leiavad seal laia kajastamist.

Marketplace ja müügigrupid on ideaalne kasvulava trollidele, "lowballeritele" ja mittehumoorikatele naljahammastele, kes lisavad kasutut ballasti õnnetute müüjate kuulutustele, kelle potentsiaalsed ostuhuvilised niiviisi minema hirmutatakse.

Tüüpilised hinna tingimisega seotud kommentaarid paigutatakse tavaliselt autokuulutuste alla ning sisaldavad endas neli korda madalamat hinda ja lubadust kohe järgi tulla. Sinna tekivad ka "hinnahumoristide" naljad, millel pole niipea lõppu näha. Olen ise näinud, kuidas pea 10 000 euri maksva korraliku 80ndate S-klassi mersu eest pakuti "400 euri ja vean risu minema".

Peale kauplejaid ilmuvad järgmise lainena kohale vigade kallal ilkujad. Mõni nendib, et kusagil mujal müüakse sama asja poole hinnaga, ometi jõlgub ta endiselt selle kuulutuse all. Teine laidab iluvigu, roostet, mõlke, juhiistme kulumist ja ühe iluliistu puudumist. Kolmas solvub, et mõned detailid pole originaalid, sest on teise mudeli pealt. Neljas võtab südamesse, et seda autot ostes peab ta hakkama keretöid tegema. Viies võtab äärmiselt isiklikult, et 500 euro eest ei saa ta uhiuut veatut autot.

Siis sörgivad kohale meeleheitlikud ärikad, kes enda rimakatest lahti tahavad saada ning postitavad lingi enda sarnasele masinale.

Ootamatult saabuvad küsitlejad, kes hakkavad üldseisukorra asemel äärmiselt spetsiifilisi detaile uurima. Neile on äärmiselt oluline, et esisilla amordid (või mis iganes muu asi) oleks originaalid ja ideaalses korras, sest poest ei taheta "uut saasta" osta. Kuuldes, et amordid on originaalid, aga kulunud ja 40 aastat vanad, kaotatakse koheselt huvi. Seda sama küsimust leierdatakse vähemalt 3-4 korda, kuni keegi mainib, et seda on juba küsitud.

Loomulikult taaruvad kohale ka jutumehed, kes hakkavad meenutama, kuidas kunagi omal ajal isa süles samasuguse autoga paar tiiru sai tehtud ja varsti pärast seda kõndima õpiti.

Palju kasutut juttu ja müüja kohmetunud olek.

Müügiprotsess kui purunenud lubaduste ja luhtunud unistuste kokkuviija

Aga peale kommentaaride on ka teisi nüansse, mis puudutavad neid, kes kauba vastu päris huvi tunnevad. Kui võetakse ühendust, siis küsitakse viisakalt, kas kaup on alles. Müüja vastab, et jah, on. Seni on kõik mõistusepäraselt kulgenud. Küsitakse lisainfot ja palutakse mõnest huvipakkuvast detailist pilte teha. Müüja saadab pildimaterjali ja huviline paneb "thumbs up" märgi, näidates, et seisund sobib. Senikaua on kõik kena, info liigub, huvilisel on piltide toel hea ettekujutus pakutavast esemest.

Võib juhtuda, et eriti agar huviline soovib ka ettemaksu teha, et asi kindlasti endale saada. Müüja küsib, kas huviline on täiesti kindel ostja. Jah. Müüja küsib, kas ollakse teadlik, et kaup on kasutatud ja kulunud. Jah. Müüja soovib kogu raha ette, huviline tahab kanda vaid pool, sest äkki saab petta. Empaatiline müüja nõustub, sest pettust ei näe ju keegi ette ning alati võiks riske maandada. Huviline langetab ettemaksu summat ikkagi veel 10 euro võrra, sest äkki peab hakkama müüjat mööda linna taga otsima. Loogika seisneb siis selles, et 60 euro kaotus viiks pankrotti, aga 50 euro kaotus oleks vaevumärgatav. Müüja kahtleb natuke, sest esimene punane lipp ajas end püsti, aga lõpuks nõustub. Raha potsatab kontole ja broneering on peal.

Lepitakse kokku kohtumine. Huviline uurib, kas eraisikust müüjal on rehvide allapaneku võimalus. Ühtegi üleliigset rehvipinki müüja majapidamises kahjuks ei vedele, aga ega küsija suu pihta ei lööda. Huviline uurib, äkki saaks müüja oma kauba otse akna alla tuua. Järgmine punane lipp. Kusjuures mõnel on selline strateegia, et enne kaubeldakse pool hinda alla, siis tellitakse kaup ukse taha ja nõustutakse 10-20 eurose transporditasuga, aga lõplik hind jääb ikka letihinnast palju maad allapoole. On ikka läbinähtamatu kavalus.

Tuleb kauaoodatud pimekohting, mis on pikaaegse "kirjasõpruse" kulminatsiooniks. Ostja astub ligi, uurib kaupa, teeb koheselt vingus näo pähe, nagu poleks pilte üldse näinud ja hakkab kriitikat tulistama. Rehvid on ebaühtlaselt kulunud. Naeltest pole midagi järgi. Naelte seisukord pole 100% nagu kuulutuses kirjas. Müüja tuletab meelde, et tegu oli siiski naastude hulga, mitte seisukorraga, nii et korraks jääb kriitiline suu kinni. "Ma ei maksa nende eest nii palju, kui kuulutuses kirjas," otsustab huviline rehve igatepidi pöörates. Müüja küsib mitu korda, mis summa eest siis võtaks, aga sama hästi võiks ka postiga rääkida. Nüüd lehvib juba nii palju punaseid lippe nagu Oktoobrirevolutsiooni paraadil. Miks huviline ometi pilte ei uurinud?

"Kurat küll", sajatab huviline tigedalt nagu ülemus, kelle alluv talle just auto kapotile roojas. See hääletoon kõlab täpselt nii, nagu oleks ta saripetturi ohvriks langenud ning on karta, et nutuhoog pole enam kaugel. Närviliselt teatatakse, et kaupa enam ei taheta ning ettemaks tuleb koheselt tagastada. Paar päeva varem sai meeleheitlikult võhivõõrale 50 eurot üle kantud, aga järsku saabus paranoia, nii et müüjat isegi silmist ei lastud. Läbi ja lõhki punane.

On ikka vägev suure käibega äri ja värisevad enesekindlad inimesed, aga mina hoian end sellistest müügigruppidest edaspidi eemale. Ma isegi tasuta ei anna enam oma rehve ära, vaid viin otse jäätmejaama, kust olekski pidanud alustama. Pigem maksan utiliseerimise eest peale kui jagelen rottidest ärikatega, kes oma müügis olevale luksusautole odavaid naelrehve alla otsivad.

Järeldused

* Kui soovite kasutatud asja osta, siis peate kõigepealt endale selgeks tegema, mida ja mis seisukorras te seda täpsemalt soovite.

* Kasutatud asi on kriibitud, kulunud ning pole samaväärne uuega. See kajastub ka odavamas hinnas. Kui te ei suuda leppida kasutusjälgedega, peate järelikult poodi minema, uue asja ostma ja selle eest täishinda maksma.

* Eraisikust müüja või ostja pole professionaalne müügijuht, tootespetsialist ega klienditugi. Pole mõtet muutuda etteheitlikuks ja süüdistavaks, kui teine osapool mõnest veast või nüansist ei teadnud. Samuti pole teine pool kohustatud küsimustele vastama ja ülekuulamist taluma.

* Müügiks tehke head pildid. Enne ostmist küsige lisapilte, kui midagi selgusetuks jääb.

* Pange nii palju lisainfot kui võimalik, vältimaks korduvaid küsimusi.

* Alati võib ümber mõelda ja tehingust taganeda, aga ei tasu üle võlli pettumust näidelda, kui olete saanud piisavalt pildimaterjali ja kaup reaalsuses samasugune välja näeb.

* Hinnast pool või enam alla kauplemine ei anna tulemust ning raiskab mõlema osapoole aega.

* Kaubale tullakse ise järgi. Transporditeenus on kokkuleppeline ja üldiselt tasuline.

* Kui üks osapool saabub kahekesi, siis on viisakas mõlemal rõõmsalt tere öelda, isegi kui kogu ülejäänud aja suhtleb neist ainult üks. Vaikiv turvamees tekitab teises osapooles kõhedust.

* Viisakus = väärikus. Tujukas ropendamine võõra inimese ees näitab vaimuvaesust.