Esimene juhtum puudutas ajaloolist heliklippi ühest Woodstocki intsidendist. Kõik oli justkui hästi, aga Pete Townshendi jutu vahele paigutus ka üks lühiajaline The Who muusikapala , mis 'meeriklaste muusikafirmal harja punaseks ajas.
Siis ärkas ka Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, mis blokeeris kaks Võsapetsi klippi. Strike one kirjas. Läbisin alandava Youtube'i autoriõiguste "kooli" ja arvasin, et asi sellega piirdub. Muide, ma sain teada, et kui su koduvideole jääb kogemata sekundi jagu mingit muusikat ja selle kuhugi postitad, on tegu autoriõiguste rikkumisega.
Järgmisel õhtul magama keerates saabus meilile järjekordne hoiatuskiri, sest järgmine Võsapetsi video oli tsensoritele hambu jäänud. Miks kolme videot korraga ei võetud, jääb küll vastuseta.
Ma õigustan enda teguviisi, kaasates natuke filosoofiat. Ma pole enda kontoga selle 13 aasta jooksul sentigi teeninud, seega pole ka autoritelt mingit kasu ära lõiganud. Vastupidi, ma olen maailma populaarseimal videolehel neile tasuta reklaami teinud. Ja pealegi, kui keegi vilistab mingit tuttavat viisijuppi, siis kas peaksime talle kallale minema, kui ta pole autoritelt selleks luba küsinud? Mida autor sellisest juhtumist ise arvaks? Ma isiklikult oleks väga meelitatud, kui keegi kusagil minu loomingut tsiteeriks, ka kriitilises valguses, aga me kaldume juba kergelt eemale.
Võsapetsi/Reporteri videoklippide omanikul/loojal Kanal 2 oli juriidiliselt õigus mu videod maha võtta, seda ma ei salga. Jätame nüüd Kanal 2 rahule ja arendame seda teemat veidi teisest küljest, sest südamel on see endal juba tükk aega. Juristid laseks mind ilmselt hobustel neljaks käristada, kui järgnevat kuulevad, aga minu mõttemaailmas on autoriõigused fundamentaalselt võõrandamatud.
Näiteks Star Wars on ikkagi George Lucase looming, kuigi Disney ostis kalli raha eest selle autoriõigused ja nüüd canonitootjat mängib. Meeldib see meile või mitte, Disney jääb Star Warsi teemal alati fänniloomingu tegijaks, kuigi omab autoriõigusi. Lucas on frantsiisi looja ning seda tiitlit ei saa temalt ükski tehing ega usurpaator päriselt ära võtta.
Mida siis tähendab minu jaoks autoriõigustega hangeldamine? Mitte kui midagi. Looming on looja oma, vähemalt selle hetkeni, kuni ta seda maailmaga jagab. Aga originaalne autor saab olla vaid looja ise. Kunst pole mingi firma, mis saab loojat ja omanikku vahetada. Kunst kui kultuurikiht on nagu osake loodust, mida ühel hetkel eksistentsiga õnnistatakse. Kõik huvilised saavad seda kogeda ja autor vaid ühe korra luua. Mis kord loodud, seda ei saa uuesti luua ehk autorid ei vahetu.
Aga autoriõigused? See mõiste on loodud selleks, et ka liiv ja tähed rahaks teisendada. Fänniloomingu tegijate püha graal on legitiimsus ning autoriõiguste ostuvõimalus on kapitalistlikus ühiskonnas lihtlabaseim indulgents, et end tõsiseltvõetavaks muuta.
Ei saa omada kellegi teise loomingut. Jah, füüsilisel kujul saab, sest on olemas vinüülplaadid, marmorkujud, maalid ja muud kunstiväärtused. Puhtkontseptuaalselt aga mitte, sest avaldatud teos kuulub tervele tsivilisatsioonile. Mul võib olla Harry Potteri raamatute kollektsioon, aga ma ei oma seda loomingut sisulisel tasandil, sest see idee sündis Rowlingu peas ning jõudis paisuva pahvakana miljonite fännide peadesse, mitte vaid minu omasse.
Mis te arvate, kui tõsiselt mind võetaks, kui ma ostaks Harry Potteri autoriõigused ja asuks uut materjali tootma? Ehk oleks fännidel seda tore lugeda, aga mind ei peetaks siiski täieõiguslikuks autoriks, pigem ülipööraseks fännilugude loojaks. Aga kui ma looks suurkorporatsiooni ja ostaksin autoriõigused selle alla, kas siis oleks asi usutavam?
Mida ma kogu selle tiraadiga öelda soovin? Kui te pole mingit teost ise loonud, siis pole teil mingit moraalset õigust sellega raha teenida ega selle käekäiku kamandada, isegi kui olete lunastanud "legitiimsust" tõestava indulgentsi. Selles mõttes on plaadifirmad ja kirjastused ainult puhas õhk, millel pole loomingu sisulise poolega mingit pistmist. Need spekulandid vahetavad noote ja sõnasid sendikeste vastu, olemata loomingu tegelikud autorid. Kohatult umbmäärane võrdlus, aga nad on nagu narkodiilerid, kes puhast kama mingi sodiga risustavad, võttes "farmerilt" ära osa teenistusest.
Lõpuks koorubki välja maailmavaateline erinevus - mõned loovad kunsti raha nimel, teised kunsti enda nimel. Mõnele on oluline suur number pangaarvel, mõnele enda nimi kunstiajaloos. Me muide teame, kumma grupi loomingus ka hing peidus on 
No comments:
Post a Comment