Ringvaade 2020

Mida on toonud 2020. aasta esimene kvartal?

• koroonaviirus
• paanika aktsiaturul ja maailmamajanduse vabalangus
• Venemaa ja Saudi Araabia vaheline naftasõda
• isiklikku - esimese korteri ost koos eluasemelaenu võtmisega

Mida sellest arvata?

Enne viiruse juurde minekut lähtun esialgu isiklikust perspektiivist. Korteri ost on meil igal juhul vältimatu, kuna sellega on seotud teatud asjaolud, mistõttu ei saa me seda edasi lükata. Esiteks oleme juba ammu suuremale pinnale mõelnud, teiseks oleme tahtnud oma isiklikku kohta, kolmandaks saime lõpuks ometi pangast laenu ning neljandaks tuleb elukaaslase õe pere ka kuhugi elama paigutada, mistõttu peame Jüri korteri tühjaks tegema.

On ilmselge, et kordumas on 2008. aastale sarnane olustik - üleüldine paanika, reisimaailma kaos ja turgude täielik peataolek. Kas võtsime endale suure laenukohustuse majanduskasvu viimasel laineharjal? Ilmselt küll, aga võimalik, et seda hiljem tehes oleks meil laenu ehk raskem saada. Seetõttu kipun pigem arvama, et jõudsime veel viimasele rongile hüpata, sest majanduslanguse perioodil on pangad laenu andmisel palju kitsimad, nii et ehk läks õnneks.

Koroonaviirus on täna kõige populaarsem moesõna. Nakatunute arvu kasvades suureneb ka paanika ja inimestevaheline umbusaldus. Huvitaval kombel näeme kahte erinevat suhtumist - ühed ei võta asja kuigi tõsiselt, soovitavad tavalise eluga edasi minna ning võib-olla tihedamini käsi pesta, teised jälle aga mõtlevad purgisuppide varumisele, kodukontori võimalusele ja eremiidi eluviisile.

Praegu teame, et koroonaviirus ei pruugi, aga võib olla surmav eriti vanuritele ja nõrga tervisega inimestele. On suur hulk tervenenuid, kuid nad võivad viirust ka edasi anda. Vaktsiin tänase seisuga puudub, kuigi mingid Aafrika soolapuhujad ja muud tarkpead levitavad kuuldusi oma imeravimitest, et meeleheitel inimestelt raha välja petta. Valitsused (v.a. Hiina oma) reageerivad äärmiselt suure lõtkuga, lastes haiguse kandjaid üle riigipiiride, selle asemel, et preventiivseid abinõusid rakendada ja enne nakkuse saabumist riiklik karantiin kehtestada.

Selle pandeemia otseseks tagajärjeks on paanika maailmaturul, kuna inimesed ei julge enam reisida ja massiüritustel käia. Firmade käive kukub, kuna reise ja üritusi jäetakse ära, samas tulevik on ebakindel. Aktsiate hinnad langevad, kuna maailmalõpu järgi joonduv karjaefekt võtab ilmet.

Umbes sada aastat tagasi (1918-1920) möllas maailmas Hispaania gripp, aga täna me sellest ei räägi, kuigi ohvreid oli ligikaudu 17-100 miljonit. Muide, haigusesse nakatus ca 500 miljonit inimest ehk 27% kogu maailma rahvastikust, kusjuures puutumatuks ei jäänud ka isoleeritud Okeaania ega Arktika kogukonnad. Tollal lõppes 10 miljonit inimelu nõudnud Esimene maailmasõda ning Ida-Euroopas endise Vene Impeeriumi aladel möllas kodusõda, mistõttu libiseb see haiguspuhang ajalooõpikutes meist üsna kiirelt mööda.

Vähesed kohad, kus Hispaania gripi ohvreid ei olnud, olid Gunnisoni väikelinn Colorados, kus linnaelanikud end kaheks kuuks isoleerisid ja kõik teed maakonna piiril barrikadeeriti; ja Ameerika Samoa, kus USA mereväekuberner John Martin Poyer kuulutas välja karantiini. - Vikipeedia

See tsitaat tollasest elust ilmestab ka tänast olukorda, kus Hiina ja Itaalia kui suurimad haiguskolded on osaliselt suletud. Paraku on meile nii iseloomulik, et tegutsema hakkame alles siis, kui häda juba käes ja teha pole enam midagi. Selle asemel, et kuristiku poole veereval autol pidur põhja suruda, uudistame me kuristikust avanevat suurejoonelist vaadet. Alles siis, kui on oodata äkilist maandumist, tuleb meile piduripedaal meelde.

Natuke musta huumorit.
Tõlge: "Fotograaf tegi inimestest pilte enne ja
pärast seda, kui neile ütles, et neil on koroonaviirus"
Allikas: boredpanda.com

Tulemas on kahtlemata põnevad ajad ning pole ka võimatu, et jõutasakaal lähikümnendite jooksul ümber mängitakse, arvestades viiruse hakketööd, järjekordset globaalset majanduskriisi, kristliku kultuuri vastu vaenulikult meelestatud põgenikke Euroopa piirimail, Venemaa ja OPEC-i naftahinnasõda ja Euroopa elanikkonna vältimatut vananemist.

Olen koostanud enda jaoks meelespea, kuidas praeguses ebakindlas maailmas pea selge hoida:

• Säilita rahu. Kuigi peas võivad keerelda Fallout-i mängu sarnased tulevikuvisioonid, läheb haiguspuhang tõenäoliselt üle ja elu jätkub normaalses tempos. Koroonaviirus pole maailma ajaloos midagi erakordset, nagu Hispaania grippi meenutades nentida saame.
• Hoia inimkontaktid minimaalsed. See ei tähenda seda, et peaks keldrisse kaevuma ja maailmalõppu ootama. See tähendab seda, et ära tuleks jätta igasugused reisid ning poest võiks tuua korraga mitme päeva toidukogused. Samuti võiks üksikasjalikult kangemate introvertide maailma uudistada ja end selle kogemuse võrra rikkamaks muuta.
• Hoia puhtust. Pese hoolikalt käsi ja ära aevasta inimeste suunas.
• Säilita mõistus. Corona õlu ei tekita viiruslikku haigust, kuigi selle õlle läbimüük on drastiliselt langenud. Kasutagem ajusid ikka sihtotstarbekohaselt, mitte ärge kohelgem neid kui inertset ballasti.
• Kuula uudiseid. Pole vaja iga tunni järel Delfit lapata, vaid piisab hommikusest ja õhtusest ülevaatest, et end haiguse kulgemisega kursis hoida.
• Keskendu positiivsele. Eesti on Euroopa kolkanurk, kus väga suurt liiklust ja inimmasside liikumist pole. Lääne-Euroopa on "leekides", kuna see on maailma üks kõige tihedamalt asustatud kohti, kust voorib läbi loendamatul hulgal külastajaid ning puuduvad igasugused "tuleohutuseeskirjad". Paralleelina võib välja tuua, et London põles 1666. aastal maani maha, kuna puithooned olid üksteisel halastamatult seljas. Hõredalt asustatud Eesti pole õnneks kellegi läbikäiguhoov ning eestlastena oskame ka ilma koroonaviiruseta rahu ja vaikust hinnata, vältides nagunii liigseid inimkontakte. Kui ka asi käest läheb, on Eestis palju turvalisem kui prestiižsetes ülerahvastatud "maailmapealinnades".