Liiklusmaniakid vol 6

Clickbait-i rolli täitev pilt on illustreeriv.

Taaskord pean liikluse teema mälumiseks ette võtma, et seda siis püreestatud kujul nälgijatele pakkuda. Kuidagi selline tunne on, et Eesti liikluse tase on mandumas, sest üleolevat suhtumist ja lausa labast sigatsemist kogen ma roolis pea igapäevaselt. Vaatame läbi peamised murekohad ning nende võimalikud lahendused.

Probleem: paiknemine teel ja reastumine

Peamine etteheide, mida ma mitmetele kaasliiklejatele teen, on raskused oma sõidureas püsimisel. Pidevalt pean ma kas kiirust vähendama või eest ära põikama, kuna mu auto külg soovitakse ära kriipida. Lisaks peetakse häbiasjaks taha reastumist, kuigi ruumi on seal rohkem kui eespool. 

Lahendus: Suunatule kasutamine on õnneks paranenud, aga peab meeles pidama, et suunatule sisselülitamine ei anna eesõigust. Eesõigus on alati oma reas püsijal ning teed annab alati reastuja. Kui kõrvuti ridades sõitjad soovivad omavahel kohti vahetada, siis kehtib parema käe reegel. Peeglite ja külgakende kasutamine vaba ruumi olemasolus veendumiseks teeb ohutuse alal imesid. Väärikuse kasvatamine eraelus aitab alaväärsuskompleksi vastu liikluses.

Probleem: mitmerealise maantee ummistamine

Vasak rida on mitmerealisel maanteel vaid möödasõitude jaoks, aga mõned piirkiirusest grammikese aeglasemalt kulgevad isendid lausa unustavad end sinna ja blokeerivad kogu liikluse, mis tekitab järjekorras sõitjates ärevust ja seega ka ohtlikke olukordi.

Lahendus: Kui spidomeeter pole töökorras, siis soovitan lasta see ära remontida või hoiduda pidevalt paremasse ritta. Kui teie auto pole dünaamiliselt võimekas või kardate vihmapiisku, hoidke paremasse ritta. Kui pelgate ulmelisi numbreid nagu 110 või 90, hoidke paremasse ritta või kasutage väiksemaid maanteid. Laske kiirustajatel ohutult mööda tuisata, küll politsei neid kiiruse ületamise eest trahvib.

Probleem: teekonna planeerimatus

Liikluses pole alati võimalik minna koheselt sinna, kuhu süda kutsub. Nagu kasvatamatud koerad, tuiskavad mitmed kaasliiklejad üle mitme rea, sest unustasid järjekordselt, kus nende töökoht on.

Lahendus: Proovige meelde jätta, kuidas teie igahommikune teekond välja näeb ning reastuge juba aegsasti sellesse ritta, kust saate soovitud tänavale pöörata. Kui teekonna juba meelde jätate, ei pea te igal hommikul jalgratast leiutama hakkama.

Probleem: ühesuunaliste tänavate ignoreerimine

Suure musta maasturi roolis tuntakse end õige turvaliselt, mistõttu kiputakse teistele liiklejatele ka vastassuunas vastu uhama.

Lahendus: Mõistlik on enne manöövri sooritamist kõik liiklusmärgid üle kaeda ja veenduda, et tegu poleks ühesuunalise tänavaga. Kes veel ei tea, siis märgid 523 ja 524 tähistavad, et ristuv tee on ühesuunaline ning märgid 331 ja 331a ei luba edasi sõita. 331 vihjab, et olete sukeldumas vastassuunalisse liiklusse ning 331a ütleb edasiliikumisele konkreetelt ei.

523

524

331

331a

Probleem: punase tulega ristmikule sõitmine

Äärmiselt magedalt mõjub see, kui arvate, et kõik teavad punase fooritule tähendust, aga ikka mingi vennike saabub tuima rahuga ristmikule, kui pole tema kord liikuda. Sellest suurimast liiklusalasest patust on õnnetused kerged tekkima.

Lahendus: Jätke meelde, et punase tulega peab lihtsalt seisma jääma. Ärge küsige, miks, vaid lihtsalt tehke seda. Ma luban, et kui see baastõde meelde jätta, on kõigil turvalisem olla.

Probleem: valesti valitud sõidukiirus

50 alas kulgetakse 45-ga ning 90 alas 88-ga. Kõik on tehniliselt korrektne, aga selline kummivenitamine tekitab kaasliiklejates ärevust, sest mõjub kiusliku trollimisena.

Lahendus: Kui kiiruspiirang on 50 km/h, siis võite ka muretult 55 km/h sõita, kuna spidomeeter luiskab kiiruse alati pisut suuremaks. Analoogselt võite maanteel ka 95-ga põristada (või 100-ga, aga minu käest te seda ei kuulnud). Kui mingil põhjusel peate ikkagi veidi aeglasemalt sõitma, lubage enda taha kogunenud rivil endast aeg-ajalt mööduda. Kui aga tunnete end piirkiiruste juures ebakindlalt, on alati olemas ühistransport.

Kokkuvõte

Mida ma kogu selle tiraadiga öelda soovin? Liikluse põhimõte on sujuv kulgemine, et võimalikult palju liiklejaid saaks võimalikult ohutult edasi liikuda. Kui me kõik teeme enda osa ja lihvime oma oskusi, paranebki liikluskultuur. Kui populariseerida selliseid väikseid nüansse nagu näiteks mitmerealisel maanteel kiiremate möödalubamine või tahareastumise võimalikkus, suudame Eesti liikluse ohutumaks, meeldivamaks ja kiiremaks muuta. Lihtne põhimõte - kui oled aeglasem, lase kiiremad mööda - aitab vähendada närvilisust, mis tekib klaustrofoobilises olukorras, kui ei saa ei edasi ega tagasi. Püüame õige inimesed olla ja liikluses ilusti hakkama saada.