Liiklusmaniakid vol 3

Ma mõtlesin ausalt, et kahest eelnevast osast piisab täiesti, aga ilmselgelt pole mu lugejate seas neid, kes mind liikluses pidevalt ohtu seavad. Clio ajastul juhtus liikluses igasuguseid asju. Kui ma ühel teatud ristmikul juba teist hommikut järjest pidin pidurdama ja eest ära pääsema, pole asi enam üldse naljakas.

Tegu on F. R. Kreutzwaldi ja Narva maantee ristiga. Ma püsin alati paremas reas, sest hiljem on mul tarvis sadama suunas ära pöörata. Minul on kaks valikut - ma saan kas bussireale või esimesele autoreale pöörata. Minu kõrval sõitval autol on kah kaks võimalust - ülejäänud kaks rida vasakul.

Aga siis tekib konflikt. Sellele kõrvalsõitjale meenub poole pöörde pealt, et sadama kaudu saab ikkagi kiiremini. Või et ta töötab juba kaks aastat sealpool. Ja juhtubki nii, et suures vaimustuses ei märgata pisikest Cliot ning sõidetakse peaaegu selle külg maha. Peaaegu, sest nähtamatu Clio roolis on mees, kes teab sellel ristil hoolimatut kõrvalritta kaldujat oodata ning ohu ilmnedes koheselt pidurit surub ja signaalitab. Olgem palun tähelepanelikumad ja jälgigem ikka kõiki märke.

Muide, siinkohal avaldan ma väikese salateadmise. Kui ülalkirjeldatud asjaoludel oleks tekkinud kindlustusjuhtum, oleks mu kõrval sõitva auto juht 100% süüdi jäänud. See aga tähendanuks talle suurenevaid kindlustusmakseid. Kui ei motiveeri minupoolne manitsemine, siis finantsilised lisakulud peaks seda ikka tegema, eriti veel meie väikeste palkadega põhjalariigis.

Olen tähele pannud, et meie liikluse kvalitatiivne tase on aastatega allakäiguteel. Kui liinibuss tekitab foori taga lisarea sinna, kus on värvidega märgistatud saareala; kui Pirosmani juures Tartu maanteel tahab mingi Volvo külje pealt kamikaze'na sisse lennata või kui mingi länkarit mängiv Renault alustab sõitu varakult juba punasega, et ausale ootavale kolonnile külma teha, siis võiks arvata, et oleme Venemaal, kuulsate autokaamerate kodumaal.

Üks oluline asi veel. Ma olen ka jalgrattur ning kasutan alati jalgrattateed, aga ka siis ei saa ma end täielikult turvaliselt tunda, sest üks Jeepi juht oleks mu peaaegu vigaseks sõitnud. Ma tahtsin tähistatud ülekäigurajal teed ületada, aga pime maasturijuht pööras ilge hooga ette, nii et olin sunnitud enda elu päästmiseks pidurdama.

Liiklusseadus pg 2 ütleb:

100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites ja robotliikuriga, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil, tasakaaluliikuri juhil ega robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, tasakaaluliikuri juht või robotliikur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat ja robotliikuriga ühtegi eelnimetatutest;

Austet maasturijuht, kes sa kergliiklejatega ei arvesta, teine kord löön su rimakale mõlgi sisse või kraabin su esiklaasile mõne fantaasiarikka kujutise.

Aga et minu kiunumine ei jääks läbivaks teemaks, kasutan siinkohal võimalust tänada kõiki neid autojuhte, kes mind tipptunni ajal vahele lubavad. Tänan teid väga! Just teie peaksite rohkem tähelepanu saama, mitte üksikud huligaanid! Kuigi kehva koolitusega autojuhtide seatembud torkavad lihtsamalt silma, siis tegelikkuses kohtun ma liikluses igapäevaselt enamasti väga heade autojuhtidega, kelle üle saan ma rõõmu tunda.