Uue voodi remont

Vaid mõni nädal tagasi saabus uus voodi. Muidugi oli tegu Poola disainiga, mistõttu võttis selle kokkupanek kaks päeva aega. Pole ka ime, kui nummerdamise süsteemiga oli täiesti puuse pandud. Seal oli kolm komplekti tähiseid - esiteks suurtähed, siis numbrid ja viimaks... samasugused suurtähed. Ei, need polnud väikesed tähed, teise fondiga või teist värvi, tegemaks neil kuidagigi vahet, vaid täpselt samasugused. Oli tükk aega arutamist ja uurimist, kuni elukaaslase talupojamõistus asja ära suutis lahendada.

Ladusin asjakese lõpuks kokku ning asusime voodit sihtotstarbeliselt kasutama. Prõks. Ei, ausalt, mina ei tea, miks see puruneda võis! Khm. Olgu nii, igatahes oli meil uus probleem - murtud keskmine tugi. Vaadates vidinat inseneri pilguga, võin ma ainult aimata, mis Poola meistrite mõtetes liikus. See õnnetu õhuke ristlõige ja puidu tugevus ei saa küll põhiraskuse kandmisega hakkama. Oleks see teise nurga all nn pikuti olnud nagu siil Kalevipojal laudu soovitas kanda, võinuks disain töötada küll. Samas, võib-olla sooviti varem lõunale pääseda ning põhiliseks kandvaks osaks sobitati samasugune latt nagu tavaline ribi ning unustati see lapiti asendisse. Ei tea.

Igatahes niimoodi jätkata ei saanud ning tõin ühel päeval kaks nelikantrauda. Mõõtmeteks oli 40x20x2x1600 mm ja mark S235JRH. Teras pole küll suure voolepiiriga (näiteks S355) nagu sildades kasutatakse, aga saame hakkama, sest kukkumine pole õnneks kuigi kõrge. Tellisin need Metall24 kaudu ning soovitan lugejalegi. Meilidele vastati kiirelt, teenindus oli sõbralik ning hind kaks korda parem kui suurtes müügikettides, kus valik kehvemgi. Lisaks olid latid kenasti õliga määritud, mistõttu polnud roostet karta.

Seetõttu kulus mul tükk aega nende puhastamiseks. Kui "vintrauad" paberit enam ei määrinud, otsisin ma valamu alt ka värvid välja. Ma liivapaberiga ei viitsinud teadlikult naket lisada, sest ma olen päris laisk inimene. Üks jama koorus kah, sest ma nagu mäletasin, et ahjuvärv oli kah alles, aga mis teha. Nii pidingi latid veepõhise seinavärviga kokku mäkerdama, sest pühapäeval oli kohalik ehituspood kinni. Mis siis ikka, mõtlesin ma, lükkame aga eksperimendi käima. Kui kaua kestab metall, kui see katta veepõhise seinavärvi ja aknateibiga? Täitsa metsas, kole piinlik on oma kirjutatut lugeda ja ma tahan veel kunagi hobiauto kallal keretöid harrastama hakata. Samas idee poolest peaks asi teoorias töötama, sest ma eemaldasin juurdepääsu hapnikule ja niiskusele.

Kui metall kaetud, asusin mõõtma ja sobitama. Nagu arvata võis, istus üks neist ideaalselt ribide seltsi, keskmist põhituge pidin ma veidi saagima. Õnneks olime rauasae juba ämma-äia poolt aegsasti kaasa varunud, mistõttu sain kiirelt liigse jupi ära saagida. Otsa mähkisin ma hoolikalt aknateibiga ära ning asusin seejärel auke puurima. Siin muigasin ma rahulolevalt, sest kunagi Selverist allahindlusega haaratud puuride komplekt kulus päris hästi ära. Ma soovitan igale kodus remontijale komplekti, kus sisalduvad puurid igasuguse materjali tarbeks nagu puit, kivi ja metall. Elu on kohe palju lihtsam.

Edasi jäi asi vaid kokku laduda. Magades võis kohe tunda, et voodi raam mõjub konkreetselt ning äbarik lohk on kadunud. Ehk kestab see mitu head aastat ning ma pole sunnitud tegema blogiposti järjekordsest voodi lappimisest.