Kulukad porgandid

Lugesin jälle toredaid uudiseid Eesti vastutavate ametnike kompetentsusest. 

Ärilehe link

Elroni 18 elektrirongi maksid 79,5 miljonit, millest 85% tasus EL Ühtekuuluvusfond (ca 67,6 miljonit). Siiani on päris hea, eks ole? Vaatame edasi - 20 diiselrongiga on asi aga keerulisem, sest sõlmiti 20aastane kapitalirendi leping, mille kohaselt makstakse selle aja jooksul kokku 197,7 miljonit (96 miljonit on diiselrongid, 76,1 miljonit on intressid ning ülejäänu on muud kulud ja kindlustused).

Kokkuvõtvalt näevad reaalsed makstavad summad välja järgmised:

• 18 elektrirongi - 11,9 miljonit (EL Ühtekuuluvusfondi osa maha võetud)
• KOKKU - 11,9 miljonit

Kasutusrendi osa:

• 20 diiselrongi - 96 miljonit
• muud kulud - 25,6 miljonit
• intress - 76,1 miljonit
• KOKKU - 197,7 miljonit

Intress moodustab 38,5% kogumaksumusest. Autoliisingut ja kodulaenu ei õnnestu ka nii kehvade tingimustega saada. Samas meil pidi ju maailmaklassi e-riik olema. Eeldan, et e-riigiga käivad kaasas Excelid, intressivalemid ja inimesed, kes neid mõlemat kasutada mõistavad. Olen kindel, et asi ei saanud teadmiste puudumise taha jääda. Aga kes siis sellise sigaduse lubas korraldada?

NB! Oluline disclaimer: alljärgnev info seisuga 11.02.19 on vabalt netis saadaval, lisatud on ka lingid. Kui keegi soovib siinselt lehelt mingit info eemaldamist või redigeerimist, peab ta seda saavutama kõigepealt antud linkidel.

Elroni juhatus 1 - Siin on kirjas kuupäevad, mistõttu näeme, et nimekirjas nähtud alumine isik pole 2010. aasta lepinguga seotud, ainult ülemine. Aga olukorra selguse mõttes tegin siiski korraliku kuvatõmmise.

Elroni juhatus 2 - Siin on kirjas ka endised liikmed, aga ma olen liiga ihne, et tuhnimise eest ka maksta. Kel huvi ja tahtmist, eks see kougib täpsemalt.

Euroopa Liidus tasuta lõunaid pole, sest eraldati küll suur toetus, aga lõppude lõpuks saime ikkagi vastu pükse. Tehing, mis alguses tundus tohutu moderniseerimisvõimalusena, osutus lõpuks kapitalistliku maailma tarbimisharjumuseks. Meid suunatakse pidevalt tarbimisühiskonna pahede poole, kasvatamaks riiklikku võlga. Järeldusena saan väita, et on mitu võimalust:

1. KORRUPTSIOON. Keegi vastutav isik andis oma allkirja, et natuke "meelehead" õigesse kohta saaks liikuda. Mängus on omakasu ning ei mõelda sellele, et 1,3 miljonit kaasmaalast peavad edaspidi selle teo koormat kandma.
2. EBAKOMPETENTSUS VÕI RUMALUS. Keegi vastutav isik andis oma allkirja, lugemata läbi tingimusi ja mõistmata maksegraafikute sisu. Kui puudub analüütiline mõtlemine ja elatakse vaid tänases päevas, ei tohiks ühtegi juhatusse kuuluda, rääkimata riikliku kaaluga otsuste tegemisest.
3. PAHATAHTLIKKUS. Keegi vastutav isik luges läbi tingimused, vaatas maksegraafikuid, noogutas heakskiitvalt nõnda hiilgava tehingu peale ning andis oma allkirja. On võimalus, et tegu on välisluure värvatuga, kes õõnestab Eesti Vabariigi finantsilist võimekust.

Ma tõin välja küll võimalused, aga tõe välja selgitamise jätan ma lahkelt KAPO hooleks.

Võidakse väita, et tollal rahastamiseks muid võimalusi polnud või tuuakse lagedale mõni teistsugune vabandus. Ometi on nüüd ilge häda, et refinantseerimise võimalusi leida. Minu kindel seisukoht on see, et antud tingimusi poleks tohtinud üleüldse isegi kaaluda. Alati saab ju EI öelda ning muid pakkumisi vaadata. Mis siis vanadel rongidel niiväga häda oli? Kuidas suudavad venelased teispool idapiiri oma vanamoodsate rongidega hakkama saada ja meie mitte? Mis takistas vanu ronge edasi kasutamast, kuniks parema tehinguni?

Ma saan aru, et raudteeveeremit peab aastate möödudes uuendama, sest hõõrdetegurid, kütusekulu ja muud ülalpidamisega seotud asjaolud erinevad vanadel ja uutel masinatel tublisti, aga mulle ei mahu pähe, mille eest nii palju intresse peab maksma. Nagu õhku rendiks. Elaks me Marsil kuplite all, saaks ma sellest aru, aga siinsamal planeedil Maa õhu eest 76,1 miljonit maksta...

Arstikapis on medikamendid
täiesti saadaval. Eestil on aeg
end ravima hakata.

Miks see uudis mind nii rööpast välja viis (pun!)? Sest ma näen iga kuu palgalipikult, kuidas suur osa teenistusest riigi rüppe rändab. Ma olen ju üks neist lollidest, kes tuimalt mingite riigifirma juhatuses logelejate otsuseid kinni maksab. Riik - see olen mina. Ja sina. Ja nemad. Me kõik oleme riik, kogu rahvas. Me kõik peame selle sopa ära klaarima. Kõik võlad, intressid ja kohustused, mis mõni tähtis nina on meile kaela määrinud, peame suutma kunagi ära teenindada. Me ei ole rikas riik, aga käitume kui hasartmängur, kes lumepallina kasvavaid võlgu püüab ära lappida. Vihaseks teeb mind just see asjaolu, et Elroni omanikuks on riik, aga minu käest pole keegi küsinud, kas ma olin nõus nõnda kehvade tingimustega SMS-laenu võtma.

Muide, kas teadsite, et olemas on referendumid? Ma küll teadsin nende olemasolust, aga pole seda omal nahal siiani kogenud. Olen kuulnud jutte, et kusagil Euroliidu südame lähedal, piiri taga, pidi neid asju vabas looduses ringi silkama...