Pealkiri on üsna dramaatiline, kuid tegelikult pole midagi katki. Olgu, tegelikult on küll.
See lugu algab aastaga 2010. See oli aeg, kui sain endale Clio ja aitasin ka ühel diskorist sõbral Tondi peomajas mingit pidu korraldada. Tõotas tulla põnev õhtu, sest ma pidin olema turvamees/korrahoidja, mis oli mu jaoks täiesti uus kogemus.
Ainult häda oli selles, et ma hakkasin koos külastajatega jooma, sest mulle pakuti igasuguseid viinakokse. Lõpuks olin ma lootusetult juua täis ning hakkasin mingi kurvastava tüübiga juttu ajama. Ma ei mäleta, millest ma temaga seal rääkisin, aga ta vihastas nii hullult, et tiris mu õue ja alustas kaklusega.
Mingil hetkel lendasid mu ustavad prillid eest ja keegi neid ei leidnudki. Hommikul pakkusin ma nende eest ka vaevatasu, aga ka see ei aidanud leidmisele sugugi kaasa. Hiljem selgus, et need olevat ilmselt tänase päevani mingi kiilaka venna öökapi peal.
Pidingi siis emale helistama, et ta tuleks ja oma pimeda poja auto rooli istuks. Piinlik juhtum. Aga jah, otseselt tänu sellele läksimegi kiiremas korras prillipoodi ja sain kaks paari prille, millest ühte paari kandsin kuni lähipäevini.
See ebavajalik proloog oli tarvilik selleks, et lugeja hoomaks minu asju puudutavat ajalugu.
Nüüd siis viimaks asja juurde. Üle-eelmisel nädalavahetusel läksin esmalt sõpradega sauna, kus muljetasime niisama elust ja imestasime selle üle, et Rootsis kui vabas ühiskonnas võib mõne ebamugava nalja eest seadusega pahuksusse minna.
Ei tea, kas oli see prilliraami väsimus või mingi karma, aga kui saunaruumist naastes prille ette proovisin, kukkus klaas eest. Leppisin saatusega ja hiljem koju jõudes otsisin paksema raamiga asendusprillid lagedale.
Aga siis pidime kasuisale järgi minema, sest tema polnud ainus, kellel oli vähe lõbusam õhtu. Kohale jõudes sain sealse peni käest hammustada, sest high-tech aed avanes mitmeid kordi, kuigi varem plnud seda iial juhtunud. Nii võiski lõvi Lõrr haukudes auto ümber hulkuda ja võimaluse avanedes mu perset haugata.
Nii. Aga ka see pole veel kõik. Jõudnud vanematekodu ukse ette, ei lubanud Clio tagaistujat enam välja, sest istme kallutamise hoob polnud enam töökorras. Huvitav jah, et nüüd, kui oleme valjul häälel auto müümise mõtteid mõlgutanud, asus prantslanna oma pahameelt väljendama.
Pikaajalised prillid on hävinenud. Sain elus esimest korda peni käest hammustada samal ajal, kui tegelesin ka ise koeravõtuga. Clio parempoolne iste hakkas enne pensionile jäämist puhkust välja võtma. Üks ajastu on lõppenud.
See ebavajalik proloog oli tarvilik selleks, et lugeja hoomaks minu asju puudutavat ajalugu.
Nüüd siis viimaks asja juurde. Üle-eelmisel nädalavahetusel läksin esmalt sõpradega sauna, kus muljetasime niisama elust ja imestasime selle üle, et Rootsis kui vabas ühiskonnas võib mõne ebamugava nalja eest seadusega pahuksusse minna.
Ei tea, kas oli see prilliraami väsimus või mingi karma, aga kui saunaruumist naastes prille ette proovisin, kukkus klaas eest. Leppisin saatusega ja hiljem koju jõudes otsisin paksema raamiga asendusprillid lagedale.
Nii. Aga ka see pole veel kõik. Jõudnud vanematekodu ukse ette, ei lubanud Clio tagaistujat enam välja, sest istme kallutamise hoob polnud enam töökorras. Huvitav jah, et nüüd, kui oleme valjul häälel auto müümise mõtteid mõlgutanud, asus prantslanna oma pahameelt väljendama.
Pikaajalised prillid on hävinenud. Sain elus esimest korda peni käest hammustada samal ajal, kui tegelesin ka ise koeravõtuga. Clio parempoolne iste hakkas enne pensionile jäämist puhkust välja võtma. Üks ajastu on lõppenud.
No comments:
Post a Comment