Esiteks võtsime kutsika. Heledakarvaline labrador Benno on sõbralik väikseke, kes meie elusse kenasti sisse sukeldus. Kass Jasper küll sisises ja võõrustas teda paaril esimesel päeval, kuid nüüd on need kaks lahutamatud ja ajavad teineteist pidevalt taga. Peale jalutuskäike on kass juba koridoris vastas, et veenduda, kas sõber ikka tagasi tuuakse.
Elukaaslase vanematel on vana taksikoer, nii et tal on kogemused koertega olemas. Minu peres on ainult kass olnud, seega saan ma koerapidamisel palju uusi asju õppida (peale põrandalt tohutute koguste uriini ja sõnniku kogumise). Kuna poiss on pisike, siis peab temaga tegelikult iga tunni tagant väljas käima, aga praegu käivad kiirkursused kassi liivakasti kasutamisel.
Teiseks saabus meie kauaoodatud Seat, kuigi eeldasime seda alles mai lõpuks. Kraapisin mõned investeeringud lagedale ja laenasin vanaisalt lisa, et sissemaks ära tasuda. Pean tunnistama, et Seat on sama nobe kui bemar, kuigi peale vaadates tundub, et tegu on tavalise universaaliga, millel lihtsalt käredamad 18'' veljed all. Esimese paagitäie oleme juba maha sõitnud ja reaalseks kuluks tuli 8,7 l sajale. Arvestades seda, et me pole eriti vanainimeste moodi sõitnud, on tulemus enam kui meeldivalt üllatav. Autost kirjutan mõnel teisel korral veidi pikemalt.
Ja siis juhtus veel selline asi, et käisin tellisin ühe sõrmuse, millele lasin ka olulise graveeringu teha. Seejärel läksime Jägala joale koeraga jalutama, et saaksin üllatuse üle anda. Kui elukaaslane enam oodata ei suutnud, siis palusin teda endale naiseks. Nagu arvata võib, oleme nüüdsest kihlatud. 😊
Põnev on see, et need asjad juhtusid kohe üksteise järel ühe nädala sees. See on küll üks ülierutav kogemus, mis mulle eluks ajaks meelde jääb. Esimene koeravõtt, esimene liisinguauto ja (loodetavasti) elu ainus abieluettepanek - kõik tihedalt kokku pakitud.
No comments:
Post a Comment