Geopoliitiline seis (september 2022)

Ukraina sõda

Ukraina sõda on kestnud üle poole aasta (üle 200 päeva) ning Vene relvajõudude inerts on otsa saanud. Ukraina väed on alustanud ulatuslikku pealetungi ning on septembri algusest saadik vabastanud 6000 m2 maad. Vene poolehoidjad on paanikas ja tunglevad Vene piiril, kust neid läbi ei lasta. Vene väed ei suuda rinnet hoida, sõjaväelased jätavad põgenedes soomustehnikat ja muud relvastust maha. Venelased on vahepeal Iraanilt droone ostnud, kuid need osutusid sisuliselt prügiks. Vene juhtkond pole julgenud üldmobilisatsiooni välja kuulutada, sest sõjaline ebaedu on ka rahva nurisema ajanud. Käärimisest annab märku ka see, et Moskva ametnikud esitasid avaliku pöördumise, milles nõudsid Putini tagasiastumist, sest "kõik on valesti läinud". Kui Putin midagi drastilist ette ei võta, võidavad ukrainlased sõja ning Putinist saab läbikukkunud tsaar, kes Vene riigi viimaste kümnendite arengu edusammud ära nullis ja sõjalise võimekuse suures osas neutraliseeris. Oodata võib kõike, alustades Vene riigi lagunemisest kuni meeleheitliku tuumalöögini.

Interaktiivne kaart: liveuamap.com

[Addendum 27.09.2022 - Putin kuulutas 21. septembril välja osalise mobilisatsiooni, mistõttu venelased põgenevad riigist. Venemaad on haaranud võrdlemisi vaoshoitud rahutused.]

Aserbaidžaani-Armeenia konflikt

Aserbaidžaan ründas Armeeniat, viimane palus venelastelt abi. Nende rahvaste vaheline konflikt on kestnud sadu aastaid, nii et sõjategevuses pole midagi üllatavat. Murelikuks teeb pigem see, et sealt võib asi millekski suuremaks eskaleeruda, eriti kui venelased sinna piirkonda oma vägesid lisada võivad. Õnneks sõlmiti kiirelt vaherahu ning potentsiaalne "vulkaanipurse" jäi tulemata.

NATO sisetülid

Ka NATOs toimub pahaendeline käärimine, sest Türgi ähvardab Kreekat jõu kasutamisega. Nende riikide vahelised pinged ulatuvad paljude aastate taha ning sääraseid ähvardusi on varemgi ette tulnud. Siiski lööks nende riikide vaheline sõjaline konflikt NATO lõunapoolse formeeringu segi. Esiteks ei tea keegi, kuidas NATO sel juhul reageeriks ning pole ka täit ettekujutust, kuidas NATO-sisene sõda välja näeks, eriti paralleelselt Ukraina sõjaga. Tõenäoliselt alustaks sõjalist konflikti autoritaarne Türgi ning vastavalt NATO artikkel 5-le tambitaks Türgi maatasa nagu kunagine Jugoslaavia; Erdogan leiaks sarnase lõpu nagu endine Liibüa diktaator Gaddafi.

Liibüa

Kadunud Gaddafi pärand elab edasi, sest Liibüas lahvatas taas relvakonflikt. Peale Gaddafi kukutamist 2011. aastal on riik endiselt ebastabiilne, sest rivaalitsevad grupeeringud avavad aeg-ajalt üksteise pihta tuld. Võib juhtuda, et kodusõda lahvatab uuesti täies mahus.

Euroopa Liit

Euroopa Liit ägab kõrgete energiakandjate hindade all ning valmistub raskeks talveks. Saksamaa otsustas keset energiakriisi oma viimased tuumajaamad sulgeda. See oli küll osa 10-aastasest kavast, aga selle otsuse ajastus on äärmiselt ebaõnnestunud. Kõigest hoolimata jätkatakse Ukraina abistamist, kuigi vahest ehk mitte nii tohutus mahus nagu sõja alguses.

UK

Vaid mõnepäevase vahega vahetus Briti peaminister ning suri pikaaegne valitseja kuninganna Elizabeth II. Saab näha, mis sorti valitseja saab ebapopulaarsest Charles III-st, kes tunneb survet end kuulsusrikka ema tuules tõestama hakata. Loodetavasti ei mõjuta riiklik siseturbulents brittide lubadust Soome ja Rootsi julgeolekugarantii asjus.

Soome ja Rootsi

Rääkides Soomest ja Rootsist, siis nad on kutsutud NATOga ühinema, kuid riikide liikmekssaamine venib endiselt. Asi on selles, et iga liige peab nende ühinemise heaks kiitma ning erinevate riikide ratifitseerimisprotsessid võtavad aega. Sanktsioneeritud Türgi kasutab olukorda ära, et endale paremaid tingimusi välja kaubelda ning ei kiirusta nõustumisega.

Septembri keskpaiga seisuga olid venitajateks või liidu "mädamunadeks" järgmised riigid: Kreeka, Ungari, Portugal, Slovakkia, Hispaania, Türgi. [Addendum 19.09.2022 - Kreeka ja Portugal andsid rohelise tule, aga see ei muuda fakti, et nad venitasid asjaga septembri keskpaigani.]

Finland-NATO relations

Sweden-NATO relations

Hiina

Hiina on püsinud rahulik, aga vahel on oma õppustega Taiwani hirmutanud. Hiina soetab odavaid Vene energiakandjaid, aga ei kiirusta venelasi muul moel abistama. Hiina mängib väga pikka mängu ning keerab nõrgenevat Venemaad aina enam oma sõrme ümber. Hiina andis ka mõista, et seisab Kasahstani territoriaalse terviklikkuse eest, mis nullis "Vene Hitleri" ambitsioonid Kasahstani võimalikus liitmises Venemaaga. Tõenäoliselt kannustab hiinlasi lootus Venemaast tulevikus tükke haugata, kui viimane lagunema peaks. Samal ajal on Hiinas toimumas ka huvitav protsess, mille käigus suunatakse välismaalasi riigist välja ning kinnisvara on väärtust kaotamas, mistõttu kunagi nii jõuline ehitussektor on põhimõtteliselt peatunud.