Elu pärast Ukraina sõda

Putini avantüür oli juba eos läbi kukkunud, aga Vene diktaator üritas vältimatut kaotust meeleheitlikult edasi lükata. Nii nagu Hitler saatis II MS lõpukuudel lahingutesse napi väljaõppega lapsi ja vanureid, nii püüdis 2022. aasta septembris ka Vene Hitler oma "osalise" mobilisatsiooniga kõiki vähegi omal jõul püsti seisvaid mehi kahurilihaks heita.

Rahvas tõusis tagajalgadele ja nõudis juba valjuhäälselt sõja lõpetamist, kutsealused põgenesid pikkades autokolonnides piiri taha. Mobilisatsioonipunkte süüdati põlema ja tänavatelt kahuriliha otsivatele politseinikele hakati jõuliselt vastu. Oli selge, et internetti vältiv ja enda fantaasiamaailmas elav Putin oli teinud meeletu valearvestuse, kui arvas, et rahvas vastu vaidlemata tapamajja voorib.

Vene rahva (ära teenitud?) tragöödiat süvendas ka asjaolu, et Vene riigi demograafiline seis oli juba II MS ajast tugevalt räsitud ja ebaühtlane. Kuna tollal kaotas üks põlvkond suure osa meestest, on rahvastikupüramiid lainetava kujuga. Rahvas sai sõjas hukkunud inimeste sündimata laste võrra vähem järeltulijaid ning üle põlvkonna nähtavad laineharjad ilmestavad seda eriti selgelt.

Samuti on naisi märkimisväärselt vähem kui mehi. Et aeg on nii palju edasi läinud, siis II MS põlvkonna sõjaohvrid meeste ja naiste jaotuse erinevuses enam nii suurt rolli ei mängi. Küll aga harvendab meeste ridu nii epideemiline alkoholism, "kõva mehe" kuvandi kaitsmisel ette võetud riskantsed vägitükid kui ka viimaste kümnendite sõjad. Ka hoolimatusest ja "kõvatamisest" ajendatud ohtlik liiklus on "alfaisaste" hukkumisele kaasa aidanud.

Venelaste tulevik saab olema üsna tume. Olenevalt sellest, mis peale Ukraina sõda Vene riigiaparatuurist saab, võib sanktsioonide ja rahvusvahelise isolatsiooni mõju kesta teadmata kaua, ka peale sanktsioonide leevendamist. Vene majandus taandareneb, elatustase kukub, üldine lootusetus süveneb ja ollakse taas esimesel ruudul nagu peale NSVL lagunemist. Venelastel jääb ülejäänud maailmaga alles peamiselt üks eluliin - Hiina.

Hiinlased on juba kaua aega oodanud võimalust, et osa Venemaast endale haarata. Neid ajendab nii kunagiste Hiina alade tagasivõtmine kui ka Venemaa põhjatud toorainete ressursid. Nende jaoks ei piirdu eesmärgi realiseerimine vaid sõjaliste meetmetega, vaid nad kasutavad ka majanduslikke ja demograafilisi hoobasid, mis saavutavad oma mõju alles pika aja jooksul. Hiinlaste kunagise ühe lapse poliitika ja kultuurilisest eripärast tingitud suurem poisslaste sündivus on viinud hiina rahva hoopis kummalisse olukorda. Vastupidiselt Vene rahvale on hiinlastel hoopis noorte meeste ülejääk. Graafikul protsente vaadates ei tundu vanusegrupis erinevus kuni pool protsenti midagi hullu, aga arvestame seda, et tegu on Hiinaga, kus elab pea 1,5 miljardit inimest. See pool protsenti vanusegrupis tähendab seega ca 5 miljonit erinevust.

Kas te kujutate ette sellist elu, kus te ei leia endale elukaaslast, kuna kõik naised on juba ära võetud? Kas kujutate ette seda lootusetuse tunnet, kui teate, et teil pole piisavalt vara, et potentsiaalset kaaslast isegi kohtingule meelitada? Kas kujutate ette seda tohutut konkurentsi, kus ühe vaba ja vallalise naisega püüavad tutvuda korraga mitu miljonit inimest? Hiina rahval on seetõttu incel-stress (incel ehk involuntary celibate - tahtmatu tsölibaat), mis noori parimas eas mehi seest sööb. "40aastane neitsi" on humoorikas Ameerika komöödia, sest ükski "normaalne" inimene ju nii lootusetult hilja oma süütust ei kaota, aga miljonite hiinlaste jaoks on see igapäevane valus tõsiasi. Kui sellistes tingimustes on soov leida elukaaslane ja luua pere, siis kuhu võiks pöörduda?

Aga miks mitte kõikide võimaluste maale Venemaale, mis on komplitseeritud rahvusvahelise poliitilise olukorra tõttu Hiinast aina enam sõltuvuses, kus perspektiivitud mehed joovad end surnuks ning kus on juhuslikult (keskealiste ja vanemate) valgete naiste ülejääk? Lisaks on Venemaal põhjatud võimalused Hiina suurfirmade laienemiseks, mida toidavad 19. sajandis elavate maainimeste iha moodsa tehnika vastu, meeleheitlik soov mingisugusegi palganumbri järgi, olematud keskkonnanõuded ja võimalus altkäemaksude abil veelgi kasumlikumat äri üles ehitada.

Kui hiinlased saavad Venemaa avarustes enda tingimusi dikteerida, siis kahtlemata algab ka hiinlaste jõulisem sissetung Siberisse. Aastakümneid hiljem hakkavad juba viienda kolonnina toimivad Hiina juurtega pered kohalikku poliitikat dikteerima. Võib arvata, et Venemaa närbuv identiteet loovutab seejärel oma koha Hiina rahvuslusele. Samal ajal on kogu Siber Hiina ärimeeste poolt kokku ostetud ja põlised venelased kas sulaste staatuses või lääne poole migreerunud. Teame ju ka impeeriumimeelsete venelaste üleolevat suhtumist endast erinevatesse inimestesse ("tšurka", "tšuhnaa" jne), mistõttu võib ennustada, et konfliktid hiinlastega tekivad päris kindlasti.

Lisaks hiinlastele on Venemaal ka mitmeid teisi tulipunkte, mida keskvõim on alati julmalt alla surudes kustutanud. On selge, et vähemusrahvad on rahulolematud sellega, et Ukraina sõtta paisati esmajoones just neid, mitte nn Moskoovia alamaid (Moskva, Peterburi ja teised venelaste enamusega linnad ja piirkonnad). Ka pole äärealade elanikud rahul sellega, et nende rikkus ja ressursid toimetatakse Moskvasse, jättes neile lagunevad barakid, reostuse, aherainemäed, tühjad karjäärid ja vaesusest tingitud probleemid. Süstemaatilist ja sajandeid kestnud venestamist pole vist mõtet mainidagi.

Seetõttu on realistlik, et Putini režiimi langedes või moondudes, aga igal juhul keskvõimu nõrgenedes võivad äärealadel tekkida iseseisvuspüüdlused. Kommunismijuurtega režiimi robustsed meetodid, üldine ebakompetentsus, valedel baseeruv süsteem, riiklik korruptsioon ja režiimi käsilaste ülim õelus tagavad, et tänavail hakkab jooksma veri.

Elukorraldus pärast sõda

See oli nägemus sellest, mis võib Venemaa rahvastikuga juhtuda pärast seda, kui Venemaa on üle elanud mingisuguse olulise pöörde. Nüüd teeme mõtteharjutuse olukorras, kui pärast hüpoteetilist sõja eskaleerumist seisavad NATO väed lõpuks Moskva varemetel ja koostatakse kava Venemaa poliitilise kaose lahendamiseks.

Morgenthau plaan.
Kaart kujutab alternatiivreaalsust
ja on illustreeriva loomuga.

NB! Järgnev kirjutis on fantaasia valdkonda kuuluv üllitis, mille eesmärgiks on kompida varjatud mõtteurgudes tekkivaid võimalusi. Kirjutise eesmärgiks pole külvata viha ega solvangut, tegemist on mõttemänguga, mille ülesandeks on simuleerida Ukraina sõja üht võimalikku tagajärge, mis on Vene rahvale maksimaalselt ebasoodne. Reaalses elus ei saa seda suure tõenäosusega juhtuda, aga läbi võib asja ikka mõelda.

Järgnev kirjatükk on inspireeritud Morgenthau plaanist, mis pakuti välja Natsi-Saksamaa alistamise järel. Ajalugu läks teisiti, sest meie ja nende endi õnneks on sakslased ikkagi kultuurrahvas, kellest natsism ja sõjardlus välja juuriti, mistõttu niivõrd radikaalne plaan käiku ei läinud. Aga kuidas pärast sõda kasvatada venelast, kes julgustab teisi omasuguseid vastase tsiviilisikuid vägistama? Isiklikult kardan, et Morgenthau plaani sarnane lahendus on üks vähestest abinõudest, mis Vene ohu lõplikult neutraliseeriksid. Nüüd algab umbluu.

Taust

Ukraina sõda muutus äärmiselt tuliseks, kui Vene väed sõjasegaduses poolkogemata NATO piiri ületasid. Konventsionaalsete sõjameetoditega suruti Vene väed paari nädalaga Ukrainast välja, aga et Vene pool kasutas mitmes kohas taktikalist tuumapommi, algas NATO massiline pealetung. Pärast mitmeid tuumalööke ja miljoneid ohvreid jõudis liitlaste vägi Moskva alla ning kurnatud Vene sõjavägi pani relvad maha. Pärast sõja lõppu istuvad Vene sõjakurjategijad Nürnbergi kohuse sarnaselt Moskva tribunalil, aga Venemaa tulevik ei peaks piirduma vaid juhtkonna ja roimarite üle kohtumõistmisega, ka riik ise peab põhjaliku uuenduskuuri läbima.

NATO vägede ülemjuhataja välja pakutavad punktid Vene Föderatsioonist lähtuva ohu neutraliseerimiseks

* Vene Föderatsiooni desarmeerimine

• relvajõudude laialisaatmine
• kogu relvastuse loovutamine NATO vägedele
• otse NATOle alluva limiteeritud omakaitsejõu formeerimine ja ÜRO rahuvalvejõudude sisseviimine

* Vene Föderatsiooni denukleariseerimine

• kõikide tuumalõhkepeade loovutamine NATO vägedele
• kõikide tuumajaamade likvideerimine

* Vene Föderatsiooni laialisaatmine ja ümberformeerimine

• NSVL endise juhtkonna ja oligarhide sugemetega valitsuse kuulutamine kuritegelikuks ja mittelegitiimseks
• Vene Föderatsiooni laialisaatmine koos selle väljaheitmisega ÜRO julgeolekunõukogust
• endise Vene Föderatsiooni detsentraliseerimine ja selle alade jaotamine iseseisvateks demokraatlikeks vabariikideks, lähtudes vähemusrahvaste asualadest
• piirivaidluste lõplik lahendamine, loovutades naaberriikidele vaidlusalused maatükid
• poliitilise mehhanismi loomine, mis muudaks endise Vene Föderatsiooni aladel moodustatavate riikide ühinemise võimatuks, sealhulgas välistaks viienda kolonni kasutamise naaberriikide territoriaalse terviklikkuse murendamiseks
• poliitilise mehhanismi loomine, mis välistaks autokraatia, totalitarismi ja oligarhia tekke
• endise Vene Föderatsiooni aladel moodustatavate riikide sidumine kohustuslike lepetega, mis väldiks agressiivse käitumise, imperialismi ja irredentistliku poliitika teket ja välistaks ÜRO julgeolekunõukogu liikmeteks saamise
• püsivate NATO baaside rajamine endise Vene Föderatsiooni territooriumile, tagamaks NATO riikide julgeolek ja kohalik korrakaitse

* Reparatsioonimaksed ja majanduslikud ümberkorraldused

• Ukraina purustuste täielik hüvitamine ja hukkunud kodanike peredele hüvitiste maksmine
• liitlasvägedele tekitatud purustuste täielik hüvitamine
• Venemaa maavarade kasutamine reparatsioonimaksete tasumiseks
• sanktsioonide järk-järguline vähendamine iga järgneva reparatsioonimakse tasumisel

* Vene rahva denatsifitseerimine ja derašifitseerimine

• fašistlike ideoloogiate nagu natsism ja rašism (suurvene šovinism) ning kommunismi väljajuurimine, samuti vastava sümboolika keelustamine
• Ukraina purustuste ja massihaudade sundkorras näitamine Vene rahvale
• Vene rahva ümberkasvatamise programm (nagu sakslastel peale II MS)