Elu naabritega vol 3

Kui eelmisest kohast ära kolisime, ohkasime suure kergendusega, kuna sealset elu ilmestasid röökivad joodikud ja Margit (inglisepäraselt niinimetatud Karen). Mõtlesime, et maakohas on inimesed rahulikumad ja saavad eluga paremini hakkama, aga võta näpust.

Kui me aasta tagasi praegust kodu vaatamas käisime, siis vana omanik hoiatas, et me üle koridori elava mutiga võimalikult vähe tegemist teeks. Korter ostetud, asusime kohalike oludega tutvuma ning püüdsime pooli valimata kõigiga viisakad olla.

Aasta aega on möödunud väga edukalt, sest mingeid konflikte ja tülisid meie ja naabrite vahel pole olnud. Kui meilt midagi paluti, siis tegime igati koostööd ja ei nurisenud. Koridori koristamine ja muruniitmise graafik sujusid ladusalt.

Talvel hakkas ilmnema üks ebameeldiv asjaolu. Nimelt avastasin mõnikord hommikuti, et mu auto ratas on täis kustud. Kuna olen autopede ning vahetan autol ise rattaid, ärritas selline teguviis mind väga, aga mõtlesin heanaaberlike suhete nimel suu kinni hoida. No vahel ikka juhtub, et koer ruttab esimese ettejuhtuva asja juurde ja tühjendab enda põit, eks ole. Mis siis ikka, elu läheb edasi.

Asi muutus juba õige piinlikuks, kui pea igal hommikul oli lumi kollast värvi nii mu auto ratta ümber kui ka trepi ees. Tol hommikul ma ei pidanud enam vastu ja koputasin muti uksele. Mutt tuli välja ning palusin tal korraks kollast loiku vaadata. Palusin viisakalt, et ta ei lubaks oma koertel mu autot täis kusta. Ma mõtlesin, et ta noogutab, vabandab ning lubab, et seda enam ei juhtu, aga...

Mutt arvas hoopis, et see on igati okei ning varem pole sellest kunagi probleemi olnud. Ma vastasin, et ma saan aru, et pole olnud, aga mulle selline asi ei meeldi ning palusin autot edaspidi mitte reostada. Vastumeelselt lubas ta asja arvesse võtta, samas kui näos peegeldus kurbus segatuna pettumusega, justkui oleksin talt kommi ära võtnud. Ilgelt kahju küll, kui auto najal ja trepi ees koera kusetamine ära keelatakse ning elukvaliteet seetõttu nii tohutult kannatab.

Et midagigi vastu haukuda, lajatas mutt täiesti mittehaakuva teemaga. Ta pomises, et ma olevat oma koera eelmisel õhtul väga karmilt karistanud, mis on äärmiselt tõsine süüdistus. Kui meeldiv, naabrivalve täies ulatuses. Muide, kui ma oleks tõesti koera väärkohelnud, siis oleks mu abikaasa mulle korraliku peapesu teinud, sest ta toimetas parasjagu köögis ja nägi pealt, kui ma rapsivat koera distsiplineerisin. Ma küsisin abikaasa käest, kuidas tema olukorda hindas ning vastas, et on loomulik, et koera tuleb kasvatada ja mitte lubada loomal pättusi teha.

Läbi erinevate vihjete jõudsime välja vanamoori manipuleeriva loomuseni:

1. meid hoiatati tema tempude eest juba varakult;

2. mutt palus meil üle nädala vaheldumisi koridori koristada, kuigi me ei näinud peale mõne üksiku korra, et ta oleks ka ise midagi teinud;

3. mutt ei pakkunud pissikriisi teemal sisulist kompromissi, vaid mängis solvatut;

4. mutt püüdis seosetut juhtumit vägivallateona tõlgendada;

5. mutt ei tundnud koera pärast ehtsat muret, vaid pomises sel teemal alles siis, kui tal oli vaja mind painutada;

6. enam ei tereta ta mind ega mu abikaasat ning näol leemendab alati sitahäda ilme.

Mis ma oskan öelda? Ma kardan, et järjejutte naabrite rubriigis tuleb veel, sest ma kahtlustan, et nõia ehk meie maja Margiti ego sai parandamatult kannatada. Eks inimeste arusaam puhtusest, vandalismist ja koerte kasvatamisest on vägagi erinev, aga täiskasvanud inimene võiks end ikkagi väärikamalt üleval pidada ja noorematele eeskujuks olla.

Siin pole enam midagi mõelda, lõppu sobib Winny Puhhi lugu "Vanamutt". Peale seda on tuju hea.😈

Kultuuride kolmnurk

Käesolevas arutluses üritan lahti mõtestada, miks tekib kaugemale välismaale reisides kultuurišokk. Teame ju, et kui kodus tehakse mingeid asju just teatud viisil, siis mitu tuhat kilomeetrit eemal peetakse seda õige imelikuks. Erinevate kultuuride hingeelu kirjeldamiseks on olemas selline asi nagu Lewise mudel, mille kohaselt eksisteerib kolm põhilist psühholoogilist suunda.

Lineaar-aktiivne

Seda gruppi iseloomustab kaine mõtlemine, loogika, otsusekindel planeerimine, konkreetsus ja jahedus. Esialgu mõeldakse asi läbi, tehakse igasugused uuringud, arvutused ja joonised ning lõpuks pannakse asi efektiivselt kokku. Maailmaasjadele lähenetakse eelkõige pedantselt ja teaduslikult ning kehtib arusaam, et 9 korda mõõda, 1 kord lõika. Ollakse äärmiselt territoriaalsed ja välditakse liigset kehalist kontakti. Vaste üksikisiku tasandil on introvertsus.

Tugevused: kõrgtehnoloogiline võimekus, leidlikkus, taiplikkus, efektiivsus

Nõrkused: egotsentrism, materialism, tuimus, igavus, depressioon

Näited: Läänemaailm, Kesk-Euroopa, Saksamaa, Šveits, USA

Multi-aktiivne

Seda suunda saab kirjeldada kui emotsionaalset, impulsiivset, jutukat ja sooja. Palju peetakse lugu inimsuhetest, sõbralikust kehalisest kontaktist ning ideede edastamiseks kasutatakse rohkelt kehakeelt. Tutvused, sõbrad ja kohalik külaelu on äärmiselt olulised, sest elatakse väljapoole ning tahetakse ka teiste elust osa saada. Suhtlusest tuntakse siirast rõõmu ning on loomulik, et ka võõrastega jäädakse jutustama. Mehaaniliste asjade korrasolekule ei pöörata erilist tähelepanu ning toimetused tehakse ära pigem kiirustades, et suhtlusest rohkem rõõmu tunda. Vaste üksikisiku tasandil on ekstravertsus.

Tugevused: positiivne ellusuhtumine, suhtlemisoskus, tutvuste abivõrgustik

Nõrkused: kehv tootmiskvaliteet, lohakas töökultuur, probleemide korral emotsionaalne ülereageerimine, mõttetu vaidlemine

Näited: Lähis-Ida, Ladina-Ameerika, Hispaania, Itaalia, Mehhiko

Reaktiivne

See suund esindab eelkõige viisakust, sõbralikkust, vastutulelikkust ja head kuulamisoskust. Teised kuulatakse vahele segamata ära ning enda seisukohti avaldatakse pigem vihjetena. Detailide asemel nähakse suurt pilti, mistõttu mõjub see kuulsa "idamaise tarkusena". Autunnet ja mainet peetakse äärmiselt oluliseks ning nende päästmise nimel on kombeks veidi luisata. Isepäise tegutsemise asemel reageeritakse teise tegevusele ja minnakse kaasa, mistõttu lokkab innovatsiooni asemel kopeerimine.

Tugevused: maailma nägemine unikaalse nurga alt, info kogumise ja selle kasutamise oskus

Nõrkused: passiivsus, argus, saboteeriv aukoodeks, oma tahet ei suudeta maksma panna

Näited: Kaug-Ida, Hiina, Jaapan, Vietnam

Nagu näeme, on rahvad ja riigid vägagi erinevad, kui asi puudutab ellusuhtumist ja prioriteetide seadmist. Mis ühele on pea eluliselt oluline, mõjub teisele pärssivalt. Selles pole midagi üllatavat, kuna riik on sisuliselt suurte mõõtmetega inimene, kelle iseloom võrdub riigis elavate inimeste iseloomudega. Erinev ajalugu, erinev kliima ja erinevad katsumused on evolutsiooniliselt välja valinud just selliste omadustega inimesed, kuna nad jäid oma piirkondades aastatuhandete jooksul ellu. Tänane globariseerumise segapuder on vaikselt asunud varjutama aastatuhandete tööd, mida me kahjuks või õnneks veel igapäevaselt kogeda saame.

Siit juba koidab, miks eestlased ja venelased külg külje kõrval eriti hästi hakkama ei saa.

Eestlased on rahulikud, külmad, kalkuleerivad ja väga pikaldased. See on tingitud sellest, et meil on alati ressursse vähe olnud ning me pole saanud endale lubada nende arutut raiskamist. Nii me mõõdame, planeerime ja mõtleme üle, enne kui tegutseme. Mitte midagi ei tohi raisku minna, sest äkki ei leia me asendust. Ka see, et sattusime elama mitme suure tsivilisatsiooni vahele, on mõjutanud meie elu, sest rahuliku arengu asemel oleme pidanud tagasi lööma ülekaalukate vaenlaste rünnakuid. Pole ime, miks eestlane kedagi usaldama ei kipu ning pigem omaette nohiseb.

Venelased on elanud avaruse keskel, ressurssidest pole puudust olnud ning rahvaarv on saanud turvalises tagalas "peaaegu" segamatult kasvada. Eksistentsi ohustavate vaenlaste järjekindlad sõjakäigud on venelastest voolinud vastupidava ja kohanemisvõimelise rahva, keda ei murra Kuldhord ega pakane. Erinevalt eestlastest on venelastel jätkunud alati vahendeid välisvaenlase vastu võitlemiseks, mistõttu on mitmed olulised võidud kujundanud neis erilise eneseuhkuse ja riikliku tunnetuse. Kui venelasel midagi puudu jääb, siis ta ei küsi luba, vaid võtab sealt, kust saab.

Eestlased ja venelased on erinevad, sest nende saamislood on erinevad. Eestlane kui introvert imestab, et kuidas võib mõni inimene nii palju käratseda ja laiutada. Venelane kui ekstravert jälle ei mõista, miks keegi vabatahtlikult end aiaga ümbritseb, sealt kunagi ei välju ning tuimalt omaette nukrutseb.

Piltlikult öeldes on erinevatel kultuurkondadel tehete järjekord erinev ning on selge, et siis tulevad ka erinevad vastused. Aga et kultuurid ei joondu range matemaatika järgi, on täiesti võimalik, et on olemas mitu erinevat õiget vastust. Iga kultuurkond kohastus kõige paremini oma kohalike oludega, aga kui rahvad rohkem liikuma hakkasid, tulid ka konfliktid.

Asi on selles, et inimkonnale meeldib maitse üle vaielda.

Õudusjutt vol 2 - Kevadine valguskiir

Ühel unisel laupäeva pärastlõunal vedelesin ma diivanil nagu ikka. Pooled toimetused olid tehtud, pooled ootasid veel ees. Tavaliselt ma telekat ei vahi, aga sel päeval tundsin, et oli vaja mingisugust vaheldust ning nii käiasin ma kanaleid läbi, lootes leida midagigi harivat. Imelik, igal kanalil on mingi uudistesaade, kuigi telekava väidab midagi muud.

Andsin alla ja jäin poole kõrvaga saadet kuulama, lehitsedes autoajakirja. Aeg-ajalt pilku tõstes nägin murelikke saatejuhte, kes silmnähtavalt higistasid. Mis kõigil täna ometi häda oli? Keerasin heli kõvemaks ja kuulasin, kuidas arutati midagi Ühendriikide presidendi erakordsest sõnavõtust. Saatekülaliste, ekspertide, skeptikute ja muude hirmukülvajate virvarris ei suutnud ma esialgu midagi mõista, aga lõpuks mulle halastati, kui võisin näha kordust nii palju furoori tekitanud kõnest.

"Austatud Ühendriikide kodanikud.

Käesolevaga kuulutan välja eriolukorra. Oleme langenud kõikehõlmava küberrünnaku ohvriks ning paljud riiklikud infotehnoloogiasüsteemid on rivist väljas.

Lisaks on mul teile üks äärmiselt oluline teadaanne, mis mõjutab tugevalt nii meie elu kui ka kogu globaalset jõudude tasakaalu. See teade tugineb vääramatutele tõenditele, mis näitavad, et meie riiklik julgeolek on ähvardavas hädaohus ning see nõuab viivitamatut reageerimist.

Otsuse tegemiseks oli väga vähe aega ning see ei ole kindlasti parim lahendus, aga ma lähtusin täielikult meie rahva huvidest. Valida oli halva ja veel halvema vahel ehk kas saame hukka me ise või keegi teine. Tänases maailmas on määrava tähtsusega reageerimise kiirus ning praegused ohuolukorrad erinevad seetõttu drastiliselt minevikus aset leidnutest, mistõttu võib otsus mõjuda arusaamatu ja ebaõiglasena.

NATO väed on viidud esmasesse sõjalisse valmisolekusse ning liitlaste reservväelased kutsutakse viivitamatult teenistusse. Täielik sõjaline valmisolek saavutatakse kuni 48 tunni jooksul ning sama võime eeldada ka vaenupoolelt.

Umbes 10 minuti pärast jõuavad esimesed tuumalõhkepead Vene Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi suurimate linnade kohale, neutraliseerimaks meid ähvardavat hädaohtu idast.

Palun teil viivitamatult varjenditesse taanduda ja jääda edasiste juhtnööride ootele.

Hoidku meid Jumal ja andestagu ta meile."

Ma jõllitasin kurvailmelist meest teleris ja vangutasin pead. See pidi olema nali. See PIDI olema kellegi haiglane nali või eksitus. Säärased asjad juhtuvad ainult filmides, mitte tegelikus elus. Kiirelt lõin uuesti lahti saatekava, püüdes leida tõendeid mingi põnevusfilmi kohta, aga ei midagi. Tavalised erakorralised uudised.

Äkki oli see mingi ülekäte läinud reklaam? Äkki toimus sarnane asi nagu "Maailmade sõja" lugemine raadios, mis inimesed paanikasse ajas? Internetis tuiates kattus mu laup märja higiga, kui kõik infokanalid ja foorumid sellest kurikuulsast kõnest pasundasid.

Aga mingi lootus siiski oli!

Mu tähelepanu köitis üks laia kõlapinda leidnud teooria, mille kohaselt olevat tegu võltsinguga ning president eitavat kõike toimuvat. Uurisin asja veelgi lähemalt ning pidin tunnistama, et tehnoloogia on vahepeal ikka hirmuäratava tempoga edasi arenenud. Asi oli selles, et on olemas "deepfake" tehnoloogia, mille abil saab arvuti luua äärmiselt tõetruu video reaalselt eksisteerivast inimesest ja panna teda tegema mida iganes. Nii oligi kellegi kuri käsi "sundinud" Ühendriikide presidenti nii verdtarretavaid asju ütlema.

Vajusin arvuti taga nii palju selili, kuni tool mind lubas. Võisin ometi kord kergemalt hingata, sest kõige õudsem oli ära jäänud. Mõelda vaid, kui mingi võltsvideo pärast oleks III ilmasõda valla lastud. Kui palju hukkunuid oleks olnud... Õnneks jäi see asi nii nagu oli ning loodetavasti saab liiale läinud naljahammas väärilise karistuse.

Kissitasin silmi, sest päike pimestas täna kuidagi eriti eredalt nagu näkku suunatud prožektor. Tahtsin kardinaid ette tõmmata, aga pilk akna taga kerkivale kaugele sambale tarretas minus kogu vere...