Kui me vaatame mõnd filmi, loeme raamatut või kuulame ajalooteemalist jutustust, siis kipume hoidma pöialt "headele" ning loodame, et nad "pahadele" ära teevad. See on igati loomulik, sest inimese natuur on nii välja kujunenud, et võimalusel eelistatakse paremat/soodsamat/mugavamat varianti. Selle valguses kipume tihti ära unustama, mis ajendil "pahad" üldse tegutsema asusid ning "headele" jagatavate ovatsioonide taustal kiputakse "pahat" poolt ära unustama. Ikkagi õnnelik lõpp.
Siin arutelus ei soovi ma ühtegi pahalast tema süüst puhtaks pesta, vaid tahan neile natuke niiöelda eetriaega anda, et näeksime, kuidas nad sellisele teele üldse sattusid. Usun, et maailmas on olemas kahte liiki "pahasid". Esiteks on igasugused psühhopaadid, kes juba sellise vaimse defektiga sündisid ning keda ei ole võimalik ümber kasvatada ja ravida. Teiseks on inimesed, kes sündisid normaalsetena, aga keda ühiskond on liigselt ja ebaõiglaselt survestanud ning kes hauvad selle eest kättemaksu. Arutelus keskendungi just sellele teisele liigile, sest sinna kuuluvad inimesed alustasid kusagilt oma teekonda, nii et A muutus aegamööda B-ks. Miski sundis neid astuma üht saatuslikku sammu, millest polnud enam tagasiteed.
Kui palju erinevad omavahel "head" ja "pahad"?
Bellwether (Zootopia):
Miks Bellwether ära pööras? Ta kasvas üles maailmas, kus lihasööjad loomad ähvardasid taimetoitlaste elude kallale kippuda. Teda voolis surmaoht ja traumeerivad kogemused, mistõttu tekkis temas hirm lihasööjate vastu. Polnud ime, et ta plaanis lihasööjatest lõplikult lahti saada, et taimetoitlased saaksid rahulikult oma elu elada.
Anakin Skywalker aka Darth Vader (Star Wars):
Anakin kuulus jedide ridadesse, kus oli tavaks liikmete tundeid alla suruda, rõhutati vaimset eraldatust ning romantilistele suhetele vaadati viltu. Noor Anakin muretses oma orjuses elava ema elukäigu pärast ning pidi suhet Padmega saladuses hoidma. Nooruk ei saanud sellistes küsimustes kelleltki vaimset tuge ning jäi oma muredega üksi. Ainult Palpatine ehk kapis sith võttis vaevaks tema muresid kuulata, nõu anda ja lahendusi pakkuda, kuigi manipulatiivsetel eesmärkidel. Samal ajal oli õpetaja Obi-Wani mannetuks nõuandeks see, et nooruk loobuks asjadest, mida armastab. Pole ime, et Anakin hakkas sõbrustama hoopis mehega, kes hiljem kogu galaktika elukorralduse pea peale keeras. Samuti pole ime, et Anakin pöördus jedide vastu ning püüdis ka oma õpetajat Obi-Wani tappa.
II maailmasõda, sakslased ja natsid
Esimese ilmasõja lõpp tõi küll rahu, aga hädad sellega otsa veel ei saanud. Alandus, reparatsioonimaksete koormus, hüperinflatsioon ja vilets Weimari aeg, kus valitsused pidevalt vahetusid. Suurrahvas tundis, et neid on ebaõiglaselt karistatud ning janunes kellegi järgi, kes kogu rahva viletsusest välja tõstaks ja eneseuhkuse taastaks. Hitler lubas kõike seda, millest rahvas kaua unistanud oli, suunas kogu süü juutidele ning voolis ebakindla riigi totalitaarseks musklimäeks. Rahvas ohverdas oma vabaduse ja nõustus teatud inimgruppide tagakiusamisega, aga vastutasuks saadi rahvuslik eneseväärikus ning kehtestati end rivaalitsevate suurvõimude ees. Kõik see kulmineerus teise suure sõjaga ning riik pihustati seekord täielikult.
Mida natsid korda saatsid, on andestamatu ning on hea, et nad oma plaane veelgi kaugemale ei saanud viia. Sõdades juhtub igasuguseid koledusi, aga siin kipub peale jääma seaduspära, et võitjad kirjutavad ajalugu. Poola ohvitseride massimõrv Katõnis, Berliini naiste massvägistamine, Dresdeni lauspommitamine, Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamine... Nende kohutavate kuritegude kaitseks on välja mõeldud palju vabandusi, millest ehk võikaim on see, et natside tegude kõrval need lihtsalt kahvatuvad. Kuna natsid mõrvasid 6 miljonit juuti, siis tundub, et mitusada tuhat hukkunud tsiviilelanikku pommirahede all on täiesti köömes ja lihtsalt statistika.
On huvitav, et kui kõrvutatakse skaalasid, siis kaotavad osad kuriteod oma "tõsiduse" ning neid polegi tarvis hukka mõista. Liitlaste selline silmakirjalik suhtumine moraalsusesse kulmineerus Nürnbergi protsessiga, kus sõjakurjategijate üle mõistsid kohut teised sõjakurjategijad. Õiglase kohtumõistmise asemel asemel hakati massikultuuris liitlasi "headeks" nimetama. Hollywoodi filmid sisestavad vaatajale siiani, kui kangelaslikud ja head olid USA sõdurid. Ja kui omavahel võrreldakse Nõukogude ning Saksa sõdureid, siis kiidetakse Nõukogude sõjameeste ohverdusi ning neatakse natside kurjust.
Noh, selliste propagandistlike võtete häda on selles, et kõik pannakse ühte patta, ehk sakslane=nats=paha. Sellise narratiivi kohaselt pole võimalik, et mõni nats võis ka heatahtlik olla või et mõni sakslane ei soovinud natsismiga üldse midagi tegemist teha. Samuti ei eksisteeri sellise arusaama kohaselt liitlaste sõjakuritegusid, mistõttu tundsid Roosevelt ja Churchill end Stalini kõrval vägagi mugavalt, kui Jaltas maid jagasid. Hitler kui saatana sigidik isiklikult oli ju neist palju hullem!
Järeldus
Üks pool hävitab mitu miljonit inimest ja teda hakatakse kutsuma "pahaks". Teine osapool hävitab natuke vähem inimesi, aga teda hakatakse kutsuma "heaks". Massimõrvar tapab 100 inimest, "paha". Mõrvar tapab ühe inimese, "hea"?
Kõik sõltub tegelikult perspektiivist. Vietnami sõda oli ameeriklaste jaoks sõda kommunismi vastu, sest suures plaanis oli hädavajalik selle õudse süsteemi levik peatada, muidu oleks hiljem laipade kuhi veelgi enam kasvanud. Samas vietnamlaste vaatevinklist oli tegu järjekordse võõrvallutajaga. Enne tuli end kaitsta hiinlaste, jaapanlaste ja prantslaste eest, lõpuks tulid ka ameeriklased oma relvadega külla.
Et mõista hea ja halva olemust ja omavahelist seost, tuleb alati vaadata asju suures perspektiivis ja võtta arvesse kõiki vaatevinkleid. Kui tõesti soovite õiglust, siis kuritahtlik mõrvar peab saama alati karistuse, olenemata sellest, kui rikas, populaarne või mõjukas ta on, rääkimata nn meeskonna värvist. Sel juhul ei tuleks kõne allagi osade eelistamine teistele, kuigi teod on sarnased. Enda kuritegude "heaks" tituleerimine ja selle vaate jõustamine maailmas on vaid rikaste ja mõjukate privileeg, kes on jõudnud veidi ajalugu kirjutada. Sellised inimesed ei pea vabandama ega kahetsema, sest nad teavad, et keegi neid nagunii karistada ei saa. Sealt arenebki...
...ülbus ja egotsentrism.
Kes siis tegelikult "head" ja "pahad" on? Ei oska enam üldse öelda, keel areneb iga päevaga.
