Monday 29 July 2019

Millesse uskuda?

Minu elust on puudunud üks tahk, mis paljudel inimestel juba lapsest saadik olemas - spirituaalsus või religioossus. Millised on minu praegused vaated ja arusaamad spirituaalsest maailmast? Ma pole sel teemal väga vedu võtnud, kuna kahtlen kõiges ning enne uskumuse või väite omaksvõtmist nõuan ma asitõendeid. Seetõttu pole ma end sidunud ühegi religiooniga, sest kes siis oskab öelda, milline neist see õige on?

Olen läinud mõistuse ja loogika teed - loodusseadused ehk matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia... Kui peaksin kirjeldama jumalat, siis võtaks see/tema/need fraktaali kuju.
Mandelbroti fraktaal.
Aga jah, minu maailmapildis on ka selliseid tahke, mida loogika ja matemaatika ei seleta. Mu kogemus on nimelt näidanud, et on olemas mingi universaalne karmasüsteem ehk kui oled heatahtlik, koged ka häid asju või kui keerad kellelegi mingi jama kokku, siis võid peagi halba oodata. Mitte ükski teadus ei suuda seda nähtust seletada, aga kogemuslikult tajun ma selle olemasolu. Äkki on see lihtsalt üks juhuste rida, aga mine sa võta kinni, mis tõde on. Ametlikult pole seda asja minu jaoks olemas, aga see tunnetuslik parem ajupoolkera kipub seda uskuma.

Ja siis eelmised ja tulevased elud. Mu kaine mõistus ütleb, et need, kes sellist asja usuvad, on poolemeelsed, sest teaduse järgi on meil ju ainult üks keha ja üks elu. Samas... miks ma siis 1990. aastatel lapsena nagu hull vanu Vene autosid jõllitasin? Ma tundsin neis justkui midagi tuttavat, nagu oleksin eelmises elus nendega kokku puutunud. Kõik voolujoonelised Lääne masinad jätsid mind külmaks, mul jätkus silmi vaid kandiliste Ladade, Mossede ja Volgade jaoks. Kas oli see juba titena väljarendatud maitsemeel või leidis keegi nõukaaegne hing endale uue keha, kes teab. Igatahes, kui elukaaslasega mingist ametist räägime, siis siiamaani naljatan, et küll järgmises elus võtan selle ette ja proovin ära.
Liivalaia, 1996.
Ja kummalisel kombel ma surma ka väga ei karda. Noh, mu kehas peituvad elu alalhoiuinstinktid hoiavad mind lemminguna kusagilt alla hüppamast, aga kui peaks minu tund tulema, siis ma mingit igavest põrgut ei oota (ma taeva jaoks nagunii ei kvalifitseeru). Pigem pelgan ma asjaolu, et mind kistakse kallitest inimestest eemale.


Kristlikud väärtused


Ma ei hakka nüüd mingiks kristlaseks, aga ma kuulasin Einar Laigna mõtisklusi ning kõlama jäi üks tema idee. Mida tähendavad kristlik eluviis ja surmapatud? Tema sõnul tähendab kristlik eluviis eelkõige tervislikku elu. See on nagu juhend enda keha korras hoidmiseks, natuke nagu Orgu toitumiskava. Olen ise kah kogenud, et terves kehas on terve vaim ning tõepoolest, energiat ja tahtejõudu leidub peale kerget kaalulangust kohe rohkem.

Kust on seitse surmapattu pärit? Tegemist on kogemuslikul teel saadud teabega, mis iseloomustab nii meid kui ka meie eelkäijaid. Loodusseadused ja evolutsioon on inimest nii vorminud, et just sellised omadused kipuvad meil olema.

Sõnastame siis need seitse kuulsat peapattu ja nende tagajärjed:

1) Uhkus - Mingil põhjusel hakatakse end teistest paremaks pidama ning see on väga paljude konfliktide ja sõdade juur. Igapäevaelus kohtame uhkust sellisel kujul, et upsakas restoranikülastaja kohtleb teenindajat lugupidamatult.

2) Ahnus - Endale krabamisega minnakse liiale, nii et teistele ei jätku ning unustatakse elu muud rõõmud. Väljamõeldud tegelane Scrooge ja ajalooline isik John D. Rockefeller elasid ainult raha nimel ning neil jäi puudu tähendusrikastest inimsuhetest.

3) Iha - Kui ei suudeta oma kehalisi soove kontrolli all hoida, saavad suhted kannatada. See on kõikide petmiste ja paljude abielulahutuste põhjuseks.

4) Kadedus - Inimene pole kunagi millegagi rahul ning tahab kõike seda, mis teistel. Silme ette tulevad kõiksugused ärahellitatud printsessid.

5) Aplus - Liigsöömine viib tõsiste tervisehädadeni nagu ülekaal ja südamerabandus. Vaadakem neid pooletonniseid õnnetuid olevusi, kes oma koju vangistatuna voodis aelevad ja aina uusi portsjone hävitavad. See on sõltuvus oma kõige destruktiivsemas vormis.

6) Viha - Kontrollimatu emotsionaalne vihapurse võib pingelise olukorra veelgi nadimaks muuta. Mõtlematu virutus hävitab näiteks kallihinnalise eseme ning mõned segasemad on vihahoos ka oma kallimale viga teinud.

7) Laiskus - Tahtejõuetus viib molluskieluni, kui midagi ei saa tehtud ning kohustused vaid kuhjuvad. Seda näete mõnede inimeste kodudes, kus tolm segab hingamist, kuivanud jäätmetega taldrikud ummistavad kraanikaussi ning küürimata vetsupott levitab kolibaktereid.
Nagu näha, toovad patud ellu palju kurbust ja meelehärmi. Põhimõtteliselt, kui me suudaks neid asju vältida, hoiaks me endast ka palju paksu pahandust eemal. Ja asja põhiline tuum, mis mulle väga istub, on see, et religioossus pole nende pattude vältimise aluseks. Ma saan olla ateist ning samas ka neid patte piirata ja täisväärtuslikumat elu elada.

Aga siinkohal pean ma mainima, et ühegi asjaga ei tasu äärmusse kiskuda, vaid peab leidma tasakaalu. Ühest küljest pean ma vältima neid patte, et mitte nõrgaks molluskiks muunduda, teisalt ei soovi ma mungaelu elada, kes ei saa mitte midagi nautida. Mõnikord tuleb see loll hetk, kui soovin kartulikrõpse, aga selle asemel, et end lolliks õgida või piitsutada ja kahetseda, teen ma enne natuke trenni ja lasen higi voolama. Peale seda saan siis südamerahus mitu head suutäit võtta, aga... kas ma siis trenniuimas enam tahangi? Näete, asi lahenes ise, justkui karma abil - tekkis rämpstoidu isu, tegin trenni ning isu kadus!

Et sarnaseid väljapääse kogeda, peab oma ellu mõned voorused lubama. Sõnastame seitse voorust, mis on peapatu vastandid:

1) Alandlikkus - Teisisõnu on see vabanemine egost, kusjuures see ei tähenda jalamatiks olemist.

2) Heldus - Altruistlik teiste armastamine.

3) Kasinus - Abieluväliste suguliste läbikäimiste vältimine.

4) Lahkus - Isetu abivalmidus teiste suhtes, ootamata midagi vastu saada.

5) Karsklus - Enesekontroll, mõõdukas tarbimine, alkoholi vältimine.

6) Tasadus - Kannatlikkus, sisemine rahu, võime taluda ootamist.

7) Usinus - Hoolikas järjepidev töö või pingutus.


Minu põhitõed


Käisin kunagi karates ning üht-teist on sealtki külge jäänud, mistõttu on mu vaimses pooles teatavaid oriendi mõjutusi. Suurt sidet tunnen tarkade Jaapani ja Hiina õpetlastega, kes suudavad igas olukorras rahulikuks jääda ja oskavad pidevalt tarka nõu anda. Stereotüüpne pilt minu silme ees on selline, et kusagil Tiibeti mägikloostris üritab õpilane jõuga näiteks mingit plaati pooleks murda ning annab higistades alla, samas kui pikkade hallide vurrudega õpetlane muheleb ja sõbralikult palju mõistlikumale murdmisviisile vihjab. Õpilane proovib uut viisi ning imestab, kuidas plaat peaaegu iseenesest pooleks kargas. Selle õpetlase kuju on minu ideaal, kelle poole aktiivselt püüdlen.
Järgnevalt tutvustan enda väärtusi, mis mulle individuaalselt kõige paremini istuvad, toomaks minus seda kõige paremat külge välja. Juhin tähelepanu sellele, et need väärtused ei pruugi kõigile sobida, sest eelkõige oleme me ikkagi indiviidid koos erinevate natuuride ja eluhoiakutega.

Minu enda väljatöötatud väärtused, mille järgi aktiivselt elan:

1) Tasakaal - See on keskne kontseptsioon, mis reguleerib kõike alates väiksematest olmeprobleemidest kuni ülitähtsate arusaamadeni. Näiteks kui kusagil on midagi puudu, siis sinna peab tulema selle arvelt, kus on ülearu.

2) Teadmised - Väga oluline on omada maailmast paisuvat silmaringi ja teadmisi, mõistmaks võimalikult korrektselt nähtuste tagamaid. Teadmised on vundament, millele saab rajada kõik oma arvamused, mistõttu saab õigustatult väita, et osad arvamused on õigemad kui teised. Kes oma pead liiga tihti ei vaeva, need kipuvad igasuguste soolapuhujate, posijate ja petiste ohvriteks langema.

3) Ausus - Et teha õigeid otsuseid, peab olema nii iseenda kui ka teiste vastu aus. Mis kasu on bensiinipaagi näidikust, kui see eranditult väidab, et paak on täis? Kui pole midagi ausat öelda, võiks pigem vaikida.

4) Ustavus - Oma kalleid inimesi ja sõpru peab hoidma. Kui jääd teistega ka nende rasketel hetkedel, ainult siis võid tõenäoliselt ka nende toele loota. Olukord võib alati muutuda ning keegi ei taha teha tegemist nendega, kes (ajutiselt) paremasse olukorda sattununa ülbeks muutuvad. Tuulelippudest loobutakse kergelt, aga meelekindlaid inimesi hoitakse enda ligi.

5) Mehelikkus/Naiselikkus - Mehed ja naised on erinevad ning neid iseloomustavad lisaks füüsilistele eripäradele ka teatud isikuomadused. Just need erinevused ongi atraktiivsuse ning ka toimiva tuumikperemudeli aluseks. On olemas nii meeste- kui ka naisterollid ning ükski seadus seda ei muuda. Ei tule sellest midagi head, kui katsute mehena olla õde oma onule, püüate veenda maskuliinset mootorratturit kudumist õppima või sunnite oma tasast ema sõjaväkke astuma.

6) Leidlikkus - Elama peaks enda soovide, ideede, unistuste, oskuste ja eelduste kohaselt, mitte suruma end rangetesse raamidesse. Uute lahenduste katsetamist peab soosima igal elualal, kuid see ei tähenda automaatselt vana ja toimiva eemaleheitmist. Pigem on mõistlik kombineerida vanu töökindlaid lahendusi uute nüanssidega, suurendades niimoodi näiteks efektiivsust.

6) Huumorisoon - Elukogenumaks sirgudes selguvad paratamatult ka ebameeldivamad asjaolud, mistõttu on huumorisoon oluliseks vaimse tervise säästjaks. Vahel peab lihtsalt vabalt võtma ning laskma rõõmul nii end kui ka teisi üle võtta. Samas peab meeles pidama, et huumor pole eesmärk omaette, vaid tegu on peamise vahendiga nii inimsuhete soojendamisel kui ka depressiooni tõrjumisel.

7) Tõsidus - Igal sügavuti mõtiskleval inimesel peab olema võime end ümbritsevast välja lülitada ja mõelda suurtest asjadest. Huumor ja muud toredad nähtused on küll vahvad, aga filosoofi jaoks on olemas ka mõned isiklikud vaimsed hetked, mil üksinda kosmoses hõljuda.

8) Pragmatism - Igast asjast võiks välja pigistada võimalikult palju kasu. Kui elad maal ning satud linna, siis on mõistlik kõik asjad ühe päevaga korda ajada, mitte iga eraldi asja tarvis iga päev uuesti linna liikuda, raisates nii aega kui ka raha.

9) Ratsionaalsus - Kuigi kõiksugused fantaasiamaailmad, huumor, põnevad asjad ja tunded lisavad elule vürtsi, peab arvestama sellega, et kõik taandub ikkagi füüsikaseadustele ja muudele seaduspäradele. Et mitte looduse ja eluga vastuollu minna, peab vahel südame kõvaks tegema ja oma tundeid piirama. Asjaolu, et lõvikarja juhib võimas isane, võib mõne arvates küll seksistlik olla, on tegu ikkagi vaikimisi toimiva süsteemiga. Samuti on sisutühi seadusega ära keelata tormiseid ilmasid, mõista kuritegudes süüdi loomi või uskuda energiasammaste tervendavat mõju.

10) Karma - Kas selline seaduspära on teaduslikult seletatav või kas on see üldse olemaski, polegi nii tähtis. Oluline on see, et karma kui idee on vahend kurjuse piiramiseks maapealses maailmas, kus puudub taeva ja põrgu süsteem, kuhu peale surma minna. Õigusemõistmises oli midagi ligilähedast Babüloonia kuninga Hammurapi ajal - "silm silma, hammas hamba vastu", mis kehastas põhimõtteliselt ideaalilähedast nn naturaalmajanduslikku õigust. Kui puudub kasvõi pisike hirm või tibatilluke kartus oma tegude tagajärgede ees, kipub inimene end koheselt looduse krooniks tituleerima.

Lõpunoot


Pean siinkohal tunnistama, et mõnikord ma ikkagi libastun ja eemaldun oma väärtustest. Elu ongi põhimõtteliselt oma väärtushinnangutele lähenemine, sest lõplikult ei saa me neid iial kätte. Elu koosneb paraku nüanssidest ning vahel oleme sunnitud ka teisiti otsustama ning oma ideaalset mina "petma".

Alati pole võimalik 100% ausaks jääda, kuna leidlik hädavale päästab teinekord päris palju, samas ei tohi seda kuritarvitama asuda. Samuti ei saa kõike kaine mõistusega võtta, sest inimestena kannustavad meid füüsiliste vajaduste kõrval eelkõige tunded. Olen isegi pidevalt süüdi selles, et olen kas omanud või unistan vanadest autodest, mis hoolega raha ja aega neelavad.

Karmaga on veel kõige komplitseeritum lugu, sest tänapäevases aina detailirikkamaks muutuvas maailmas on selliseid pahategusid, millele on nagu raske samaväärset Hammurapi vaimus karistust määrata. Kuidas karistada kiiruseületajat või narkomuula? Tänaseks oleme süütegude tarvis määranud ekvivalendid, mis asendavad "silm silma, hammas hamba vastu" kontseptsiooni, aga tähtis on see, et ideaalis peaks iga pahategu saama karistatud ja iga heategu tasutud.

Kas saan olla ateist ja elada sisuliselt kristlike väärtuste järgi, mida enda jaoks modifitseerisin? Loomulikult!

Friday 19 July 2019

Hiiumaa ringreis 2019

15.07.19 käisime elukaaslasega ühepäevasel autoreisil Hiiumaal.
Esimene peatus oli Suuresadama, kus väga palju erilist vaatamist polnud. Edasi liikusime Tahkuna tuletorni juurde, katsetamaks kõrgusekartust. Aga... esmaspäeviti on see kinni. Tore.
Tahkuna tuletorn.
Tahkuna tuletorn nähtud, võtsime suuna Hiiumaa Militaarmuuseumile. Tee ääres ootas mind üks tuttav kuju, millega ka lähemalt tutvust tegin.
T-34!
Selgus, et tegu oli filmis "1944" osalenud maketiga. Minu ajateenistuse blogiga rohkem kursis olevad lugejad teavad, et 2013. aastal käisin ma selle filmi võtetel ning sattusin WW2-aegsete atribuutide ligi. Oli tore näha, et kujukest polnud südametult lammutatud, vaid see valvas kuulekalt muuseumi sissepääsuteed.
T-34 oli hoopis makett.
Meenutused tehtud, liikusime edasi väravate juurde ning selgus, et muuseumgi oli suletud! Samas inimesi tuli ja tuli... Nii eestlased kui ka soomlasedki huvitusid Nõukogude sõjaimedest, nii et mõned suurest põnevusest sujuvalt ka aeda sisse voolasid. Mis siis ikka, kehitasime õlgu ning läksime samuti sisse.
BTR-70 säilmed.
BTR-70 kohta tean ma nii palju rääkida, et selle uks olla sõduritele hukatuslikult mõjunud. Afganistani sõjas olnud taktikaliseks kombeks sõidu pealt jalastuda, sest liikuvat sihtmärki on ikka raskem tabada. Häda seisnes siis selles, et libastumise korral jäi ohver halastamatult rataste alla. BTR-80 puhul parandati see jäme viga, asendades tavalise ukse allalastava "sillaga".
BTR-70 ohtlik uks.
Vahepeal kuulsin elukaaslast mind vaikselt hüüdmas, sest vihane omanik oli sissetungijaid kaema tulnud. Lipsasime minema ning jäin tegelikult üsna rahule, kuna õnnestus kuulsa Nõukogudeaegse jalaväesoomuki sisemust silmata. Siinkohal kasutan võimalust muuseumi omaniku ees vabandada!
Kliki pildil, et tuletorni ajaloost lugeda.
Kõpu tsikuraat... ee... tuletorn!
Kõrgusekartusest puudu ei tulnud, sest esiteks olid astmed kõrged ja järsud ning teiseks oli vaateplatvormi katus päris karmi kaldega. Kui midagi oleks kogemata maha pudenenud, oleks see sekundiga üle ääre sööstnud. Väriseva käega suutsin siiski paar pilti klõpsata ning varandus jäi sel korral siiski näppude vahele.
Tagasiteel käisime Haapsalus samas restoranis, kus eelmise aasta Nostalgiapäevade ajal. Vedas ikka raskel kombel, et mõned American Beauty Car Show jäänukid veel pohmakat pidasid.

Oli tore ringkäik ning autoguru jaoks on 132 kW Seatiga iga reis väga nauditav. Ja pidage siis meeles, et Hiiumaa on esmaspäeviti suletud!

Monday 8 July 2019

Einar Laigna mõtteteri

Tänase seisuga on Einar Laignal 82 aastat elukogemust kuhjunud. Palju õnne! Sõjaväelane, õpetlane ja vaimulik on aastate jooksul käinud erinevates raadiotes ja loengusaalides enda teadmisi jagamas, ise olen lugupeetud härrasmehe mõtisklusi kuulanud Nõmme Raadiost. Veel kordagi pole ma pidanud pettuma, sest tema tasakaalukus, kombekus, loogiline mõtlemine ja filosoofiline maailmakäsitlus suunavad mind aina järgmisi loenguid kuulama.

Võin väita, et tänu temale olen suutnud end palju paremaks inimeseks voolida ning selle eest avaldan ma ka suurt tänu. Kuigi mõnede üksikute ideede või väidete suhtes ma pisut oponeerin, on mehe mõtteid ja argumenteerimist ikkagi põnev kuulata. Kui peaks koostama mingi nimekirja Eesti tarkadest, siis mina asetaks ta kindlalt esikohale.
Järgnevalt avaldan ma mõned Laigna eredamad mõtteterad, mis mu õlgadel istuvas võlvsaalis pikemalt kõlama jäid. Tegu on parafraseeritud mõtetega, aga ideed jäävad ikkagi samaks.

***

Teadmisi peab igaüks ise otsima ja läbi töötama.

***

Valitseja ei pea olema heatahtlik. Nikolai II ei löönud revolutsionääre maha, mistõttu Trotski tappis miljoneid inimesi.

***

Valitseja peab ka ebameeldivaid otsuseid tegema. Valitseja peab riigi päästma.

***

Eetilised küsimused esitatakse kõigepealt iseendale - kas ma ise?

***

Humanitaarintelligentidega vaidlemine tüütab ära, kuna neil pole olnud kunagi vajadust kontrollida oma väidete paikapidavust reaalses maailmas.

***

Kristlus kujunes tagakiusatud ja allasurutud oludes, mistõttu sellega ei tormanud ühinema igasugused aferistid. Sellepärast on see võimsaim institutsioon inimkonna ajaloos.

***

Kotkas lasti vabaks, aga lõunasöögiks tuli lind tagasi. Enese elus hoidmine oli tähtsam kui vabadus ja väärikus. Sokratese ajal öeldi Kreekas, sarnaste teemade arutlemisel, et oleme elus, oleme alles.
"Molluskid Pireuse lahes on ka alles," ütles Sokrates.

***

Pullidel, lehmadel ja muudel sellistel sarvelistel on kaelal tugevad üles-alla lihased, kuid väänamisele ei pea nad vastu. Inimesel on võimalik seetõttu suur pull pikali väänata.

***

Madu salvas ja mürgitas inimesi. Tark andis talle nõu, et madu peaks elama sõbralikult ja head tegema. Madu otsustas nõu kuulda võtta. Aja möödudes nägi tark linna peal, et lapsed viskasid ja kiusasid armetut madu, kes veel vaevu elus oli.
"Mis siis juhtus?" küsis tark.
"Näed, elasin su nõuande järgi ja vaata, mis minust sai..."
"Ma ütlesin, et tee head ja ära salva teisi. Ma ei öelnud, et sa hambaid ei tohi näidata."

***

Kui rahval ei ole juhti, muutub rahvas röövlijõugule saagiks.

***

Enese oponendi kahjutuks tegemine - kiida teda. Mängi lolli ja kuula elementaarseid asju, mida ta sulle uhkelt seletab.

***

Kui ideaalid "lagunevad", siis inimene süüdistab ideaali, mitte iseennast. Ega ideaal pole halb, kui inimene on küündimatu.

***

Kui inimesi "valearvamustega" õrritada, siis püüavad nad sinu arvamust ümber lükata, avaldades oma tõelised seisukohad.

***

Eestlane on Krati usku ja tahab kohe rikkaks saada. Tasapisi tööga on võimalik kasvatada jõukust, ilma laenamiseta, ilma ennast sõltuvusse viimata. Ilma, et ma annaksin võimaluse kellegil hakata minu töö vilju omandama ja minu elumahlu täiesti ise ilma oma tööta omandama. Üks riik peaks samamoodi ennast üles ehitama, mitte tahta kohe rikkaks saada.

***

Kristus läks oma teed - tõde ja armastus. Armastus ilma tõeta on lääge. Tõde ilma armastuseta on julm.

***

Tõe rääkija peab teadma, et ta teeb ennast löögialuseks.

***

Eesti on nagu pendel ida ja lääne vahel.

***

Kuidas riik õitsele puhkeks? Friedrich Barbarossa kutsus inimesi üles põllumaid harima ning kes seda tegi, sai maatüki endale.

***

Võimu saab anda ainult neile, kellele see pähe ei hakka.

***

Impeeriumid ei kuku kokku mitte muul põhjusel kui sellel, et tema elanikkond ei usu enam nendesse alustesse, mille abil impeerium oma olemasolu põhjendab.

***

Õige demokraatia oleks see, kus on paaris arv kandidaate ja kui hääled jagunevad pooleks, siis see on märk sellest, et tuleb töötada teemaga edasi, kuni kõik on ühehäälselt nõus, et see otsus, mis on, on tõesti kõigile hea ja kasulik.

***

Juutidel on see tarkus, et kui on tark mees, siis nad kutsuvad selle enda hulka, nad katsuvad talle sokutada juudi naise naiseks, nad teevad ta oma inimeseks. Hilisematel aegadel tema kirjutisele pannakse juba juurde, et aga juut ta oligi. Võetakse omaks ühesõnaga. Tehakse hea asi oma asjaks.

***

See on ju hädavajalik, et... milles viga on? Ma ise ei näe, ütle; sina näed kõrvalt, ütle ruttu, see on ju minu kasu, eks ole. Ja kui sa teed mulle märkuse, siis sa oled ju mu sõber. Sa tahad, et ma parandaksin seda asja. Ku sa märkust ei tee, siis sa oled vaenlane. Sa lased mul eksida.

***

Mis lülitab tahte käima?
Positiivne hirm näiteks. Või võimas tahe midagi saada. Vastutus.

***

Nõrkus ahvatleb ründama mistahes valdkonnas.

Friday 5 July 2019

Liiklusmaniakid vol 5

Ma lootsin siiralt, et seda postitust kunagi ei tule. Oleme jõudnud sinnamaale, kus liikluseeskirju lihtsalt tuima rahuga ignoreeritakse.

Näide 1. Mitu aastat tagasi sõitsin bemariga maanteekiirusel Haapsalust Tallinna poole. Järsku näen, et mingi mutike sibab tibusammudega üle maantee. Et mitte veresauna korraldada, surun ma piduripedaali põhja ning kõik autos olijad hirmuvad kummide vilinat kuulates. Tädike ei vaevunud kordagi isegi potentsiaalse surma suunas vaatama.

Näide 2. Mõne nädala eest seisin Kristiine ristmikul ühe auto taga, kui süttis roheline tuli. Hakkasime esimeste autodena üle risti jõudma, kui minu ees olev masin pidurdas ja signaali lasi. Mis juhtus? Keegi asotsiaalse stiilitunnetusega härra jalutas aegluubis üle tee, vaevumata kõrvalegi vaatama. Ta ei saanud isegi punast tuld näha, sest jalakäijate foor seisis tükk maad eemal.

Näide 3. Nädala eest seisin foori taga ning süttis roheline tuli. Vaevalt hakkasin kiirust koguma, kui keegi keskealine härra tuimalt ette soovis astuda. Kohutava signaaliheli peale hüppas ta tagasi, silmis siiras imestus. Jalakäijate punast foorituld ta igatahes ei märganud.

Näide 4. Täna hommikul sõitsin tööle ja hakkasin pidurdama, kuna foorituli muundus kollaseks. Minu taga sõitnud ja rida vahetanud bemar lisas kiirust ning tuiskas punasega üle risti.

Näide 5. Samuti täna hommikul hakkasin hoogu maha võtma, kuna fooris paistis punane tuli. Vaatasin imestunult, kuidas kõrvalreas sõitev Opel aeglaselt (ca 40-45 km/h), kuid kindla julgusega üle risti lasi. Alles järgmise punase risti ees 100 meetrit kaugemal suvatses kiirustaja peatuda.

Nii. Ma kohe ei teagi, kuidas seda teemat edasi arendada. Minu teooria on see, et lasteaedades ja koolides oli liikluskasvatuse tase kunagi päris kohutav. Samas ma mäletan, et ise sain päris hea koolituse ning lapsena ei jäänud ma kordagi auto alla, kuid nüüd 20 aastat hiljem näen, kuidas täiskasvanud inimesed niimoodi soperdades enda eluga mängivad.

Aga pole hullu - kes tunnevad, et mõned asjad liikluses nagu pisut segaseks jäävad, jääge minuga, sest kohe teen ma tasuta minikoolituse.
P on punane. Punane pealpool puhkab. Punane ütleb - peatu koheselt!

K on kollane. Kollane keskel konutab. Kollane ütleb - koheselt hoogu vähenda!

R on roheline. Roheline rohutasandil lamab. Roheline ütleb - rohkem liikuda võid!

Andestage mulle minu sarkastiline toon, aga ma lihtsalt ei või selliseid inimesi samaväärselt kohelda kui kõiki teisi. Kes ikka liikluses hoolimatult enda või teiste eludega mängib, sellel on minu silmis veidi erinev tähendus. Katsugem ikka mõistlikult hakkama saada ja ümbritsevat jälgida. Ma mõistan, et mõni inimene on juba sellises eas, et meeled pole enam nii teravad, aga kurat, miks te teed ületades siis isegi pead ei vaevu pöörama? Kas olete kuulnud, et pimedatel on kombeks valget keppi ees hoida? Ja kui teil puudub kuulmine, siis miks te hoolega ringi ei vaata? Ja kui te end keset päist päeva täis kaanite, siis miks on vaja liiklusesse sukelduda?

Liiklus on päris ohtlik paik, sest füüsikaseadused erandeid ei tee. Olgem tähelepanelikud ja kained, vaadakem vasakule ja paremale. Ja kui silmad ei tööta ning prillidestki abi pole, siis autorooli ei ronita. Punkt.
Prints Philip ja tema vägitegu.

Monday 1 July 2019

Lahjendame joodud kogust filosoofiaga

Olen tähele pannud, et suvekuude jooksul on mul sagenenud alkoholi tarvitamine. Sagedus on selline, et võiks juba arvata, et olen nagu ca 10 aastat noorem keskkooliõpilane. Miks see juhtunud on? Ega midagi muud pole öelda, kui et lihtsalt võimalusi on juurde tulnud. Ikka kutsub keegi enda poole või lähed ise kuhugi istuma ja ikka tuleb kusagilt kollektiivne mõte pudel välja koukida...

Selles mõttes, et tegelikult on pudel mind kui eestlast alati saatnud. Kui olin 15, siis võtsin esimest korda viina. Hiljem, kui istusin kusagil seltskonnas, tegin ikka kokse. Kui tuuritasin veel Lõuna-Eestis, kaanisin... eee... degusteerisin laual leiduvat joogivalikut. Tänavune jaanipäev ja selle lähiümbrus on  möödunud keskmisest suurema purjutamise tähe all. Ühesõnaga, siiamaani puutun selle meelemürgiga kokku.

Lugejale võib jääda kole mulje, et tegu on jõleda joodikuga ning mõne inimese silmis see kahtlemata nii ongi. Pole hullu, sest mul on olemas ka paras vastukaal. Väga paljud inimesed hoiavad nimelt meelemürkide tööstuse ülejäänud osa täies hoos, millest mina grammigi ei saa. Ma ei tarbi kohvi. Ma ei suitseta. Nüüd seoses tervisliku toitumisega hoian ka rämpstoidu tarbimist kontrolli all. Lisaks ei tõmba ma endale mingit sodi ninna, rääkimata käsivarte augustamisest.

Hommikuti joon ma kohvi asemel kas vett, piima või mahla. Õhtuti on mul komme rohelist teed keeta. Ja kui ma juhtungi alkoholi võtma, siis üritan ma korraga ainult üht tüüpi jooki tarbida, vältimaks pohmakat. Ka armastan ma pitside vahel külma vett lonksata. Mitte kunagi ei libista ma niisama õhtuti õlut, sest kui ma joon, siis ikka korralikult.

Kuigi ma joon viimasel ajal tihedamini, on tegu ühega vähestest füüsilistest pattudest, millega tegelen. Samas miks ma selle postituse tegin? Selle mõistmiseks põikame korraks Rooma aega.

Quo Vadis (1951)
Rooma väejuhtidele korraldati peale edukaid lahinguid triumfe, mis seisnesid selles, et väejuht sõitis uhkes kaarikus mööda linna ringi, samal ajal juubeldavad rahvahulgad talle vastu lehvitamas. Tegu oli kujuteldamatult suure auga ning lihtrahvas unistas alati tema asemel olemisest. Aga et uhkus võidukale väejuhile pähe ei lööks, sõitis temaga terve päeva kaasas üks ori, kes talle pidevalt kõrva sosistas:

"Respice post te. Hominem te esse memento. Memento mori!"

"Vaata selja taha. Meenuta, et oled surelik. Meenuta, et sa pead surema!"

See polnud mingi surmaga hirmutamine, vaid väejuht pidi pidevalt teadma, et see vägev jumaldamine mingil hetkel lõppeb.

Mu mõte seisnebki selles, et pean endale pidevalt sosistama, et pidu ei kesta igavesti ning vahel tuleb ka piiri pidada. Asi ei tohi saada igapäevaseks harjumuseks ning ma ei saa joomisele aina leidlikumaid põhjendusi leida, kuigi ma moraalselt võiksin rahuliku südamega koguseid ka suurendada, arvestades minu muid tervislikumaid alternatiive teistele potentsiaalsetele pahedele. Kuigi üldplaanis olen ma väga tubli, siis üheainsa patuga ei maksa nüüd ka liialdada. Võib ju väga vabalt juhtuda, et üks patt kaalub üles mitu heategu...

Kui võimalik, ärge jooge alkoholi, isegi kui olete kunstiinimene. Meenutagem, et kuigi selle liigtarvitamist on võimalik ratsionaliseerida, on tegu ikkagi aju hävitajaga. Ja aju... aju on filosoofidel vaja.