Ühel unisel laupäeva pärastlõunal vedelesin ma diivanil nagu ikka. Pooled toimetused olid tehtud, pooled ootasid veel ees. Tavaliselt ma telekat ei vahi, aga sel päeval tundsin, et oli vaja mingisugust vaheldust ning nii käiasin ma kanaleid läbi, lootes leida midagigi harivat. Imelik, igal kanalil on mingi uudistesaade, kuigi telekava väidab midagi muud.
Andsin alla ja jäin poole kõrvaga saadet kuulama, lehitsedes autoajakirja. Aeg-ajalt pilku tõstes nägin murelikke saatejuhte, kes silmnähtavalt higistasid. Mis kõigil täna ometi häda oli? Keerasin heli kõvemaks ja kuulasin, kuidas arutati midagi Ühendriikide presidendi erakordsest sõnavõtust. Saatekülaliste, ekspertide, skeptikute ja muude hirmukülvajate virvarris ei suutnud ma esialgu midagi mõista, aga lõpuks mulle halastati, kui võisin näha kordust nii palju furoori tekitanud kõnest.
"Austatud Ühendriikide kodanikud.
Käesolevaga kuulutan välja eriolukorra. Oleme langenud kõikehõlmava küberrünnaku ohvriks ning paljud riiklikud infotehnoloogiasüsteemid on rivist väljas.
Lisaks on mul teile üks äärmiselt oluline teadaanne, mis mõjutab tugevalt nii meie elu kui ka kogu globaalset jõudude tasakaalu. See teade tugineb vääramatutele tõenditele, mis näitavad, et meie riiklik julgeolek on ähvardavas hädaohus ning see nõuab viivitamatut reageerimist.
Otsuse tegemiseks oli väga vähe aega ning see ei ole kindlasti parim lahendus, aga ma lähtusin täielikult meie rahva huvidest. Valida oli halva ja veel halvema vahel ehk kas saame hukka me ise või keegi teine. Tänases maailmas on määrava tähtsusega reageerimise kiirus ning praegused ohuolukorrad erinevad seetõttu drastiliselt minevikus aset leidnutest, mistõttu võib otsus mõjuda arusaamatu ja ebaõiglasena.
NATO väed on viidud esmasesse sõjalisse valmisolekusse ning liitlaste reservväelased kutsutakse viivitamatult teenistusse. Täielik sõjaline valmisolek saavutatakse kuni 48 tunni jooksul ning sama võime eeldada ka vaenupoolelt.
Umbes 10 minuti pärast jõuavad esimesed tuumalõhkepead Vene Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigi suurimate linnade kohale, neutraliseerimaks meid ähvardavat hädaohtu idast.
Palun teil viivitamatult varjenditesse taanduda ja jääda edasiste juhtnööride ootele.
Hoidku meid Jumal ja andestagu ta meile."
Ma jõllitasin kurvailmelist meest teleris ja vangutasin pead. See pidi olema nali. See PIDI olema kellegi haiglane nali või eksitus. Säärased asjad juhtuvad ainult filmides, mitte tegelikus elus. Kiirelt lõin uuesti lahti saatekava, püüdes leida tõendeid mingi põnevusfilmi kohta, aga ei midagi. Tavalised erakorralised uudised.
Äkki oli see mingi ülekäte läinud reklaam? Äkki toimus sarnane asi nagu "Maailmade sõja" lugemine raadios, mis inimesed paanikasse ajas? Internetis tuiates kattus mu laup märja higiga, kui kõik infokanalid ja foorumid sellest kurikuulsast kõnest pasundasid.
Aga mingi lootus siiski oli!
Mu tähelepanu köitis üks laia kõlapinda leidnud teooria, mille kohaselt olevat tegu võltsinguga ning president eitavat kõike toimuvat. Uurisin asja veelgi lähemalt ning pidin tunnistama, et tehnoloogia on vahepeal ikka hirmuäratava tempoga edasi arenenud. Asi oli selles, et on olemas "deepfake" tehnoloogia, mille abil saab arvuti luua äärmiselt tõetruu video reaalselt eksisteerivast inimesest ja panna teda tegema mida iganes. Nii oligi kellegi kuri käsi "sundinud" Ühendriikide presidenti nii verdtarretavaid asju ütlema.
Vajusin arvuti taga nii palju selili, kuni tool mind lubas. Võisin ometi kord kergemalt hingata, sest kõige õudsem oli ära jäänud. Mõelda vaid, kui mingi võltsvideo pärast oleks III ilmasõda valla lastud. Kui palju hukkunuid oleks olnud... Õnneks jäi see asi nii nagu oli ning loodetavasti saab liiale läinud naljahammas väärilise karistuse.
Kissitasin silmi, sest päike pimestas täna kuidagi eriti eredalt nagu näkku suunatud prožektor. Tahtsin kardinaid ette tõmmata, aga pilk akna taga kerkivale kaugele sambale tarretas minus kogu vere...
No comments:
Post a Comment