Elu naabritega vol 7

Saigi liiga kaua rahus elatud. Tundub, et elu üks põhitõdesid on see, et kus naabreid, seal tülisid.

Taust

Meil oli juba aastaid küpsenud kortermaja renoveerimise idee. Kuna katus laseb sisse, siis otsisime võimalusi katuse korda tegemiseks. Suvel saime asja juba niikaugele, et võtsime pangaga remondilaenu taotlemiseks ühendust. Me olime remondi teostumisele lähemal kui ei iial varem ning mu lootus, et enam kunagi lekkiva katuse juttu kuulama ei pea, oli täitumas.

Ja siis see armas mutt ütles raamatupidajale, et me ikka ei taotle laenu, kuna majas on üks võlgnik. Selle ühe kõnega lasi moor teiste elanike kogu vaeva rentslist alla. Ta ei mõelnud sellele, et kõik on pangaga läbi räägitav ning see võlg polnud mingi tohutu asi, vaid lihtsalt maksekuupäevast hiljem tasumine. Nii lõimegi kõik käega ja elu läks edasi.

Siis hakkasime me naisega kibelema, et võiks ikka katuse korda teha, sest hinnad iga kuuga tõusid ning üks lekkiva katuse all elav õnnetu naaber mõtles juba järjekordse kindlustusjuhtumi peale. Saime siis endise ühistu esimehega kokku ja arutasime võimalusi. Tegime plaani, et mina küsin uuendatud katusepakkumise ning tema uurib teistelt naabritelt, kuidas nad asjasse suhtuvad. Mina sain pakkumise kätte ning endine esimees sai kerge vaevaga kõik teised naabrid remondiplaaniga nõusse.

Tore mutt oli juba vahepeal pakkumise raames saabunud ülevaatajal natist kinni saanud ja ka firmasse kõne teinud, et ainult tema maja poole katus korda teha. Pärast firmaga asju ajades olid sealsed töötajad juba parajas segaduses, mis neist siis lõpuks taheti - kas kogu katus või pool katust. Rõhutasin, et kogu katus ning kogu asjaajamine toimub ainult läbi minu. Kui mainisin uudishimuliku muti mahhinatsioone, siis katusepakkuja naeris mõistvalt.

Kutsusime ühistu koosoleku kokku. Mutt saatis oma käsilasest tütre ning jäi ise lahtise akna alla kuulama. Tutvustasime plaani, mille kohaselt läheb kogu ühistu raha katuse vahetamise peale ning saame sellest probleemist lõplikult lahti. Valdav enamus oli poolt ning arutati pigem teostamise üksikasju, finantslahendusi ja et kas saaks ka muid pakilisi asju pakkumisele juurde lisada.

Ja siis hakkas käsilane üürgama. Küll on firma ebausaldusväärne, küll tuleb järgmisel kuul kanalisatsiooniavarii, küll on vaja ainult nende pool korda teha, sest seal on seis kõige hullem. Selle asemel, et argumente kuulata, pasundas ta kõva häälega ja üritas üle rääkida.

Ja nagu tal tavaks, hädaldas ta ka muudel teemadel. Ta väitis, et talvel on kuuride ja maja vaheline plats libe ning ta võib libiseda ning seetõttu ka kindlustuselt raha välja nõuda. Mu naine mainis, et meil kõigil on seal libe. Käsilane sajatas, et meil on auto. Mu naine tuletas aga meelde, et kuuris käime me ikka puid toomas ning suu oligi kinni. Muide, ülejäänute poolt genereeriti lahendus, et viiks vana plekk-katuse Emexisse ja saadud raha eest ostaks liiva. Siis keegi mainis muiates, et siis tekiks uus häda, et kes seda liivatama peaks. Muti bandele vihjates öeldi, et peaks koostama graafiku nagu muruniitmise puhul. See oli sel hetkel äärmiselt humoorikas, kuna mutil oli loomulikult sellegagi probleeme.

Lõpuks tuli hääletamine. 7 poolt, 1 vastu, otsus vastu võetud, peale vähemalt nelja aastat läheb katus tegemisele.

Analüüs

Mis siis õigupoolest nende aastatega juhtunud on? Mutt koos tütrega on seda maja aastaid oma terrori all hoidnud ning oma tahtmise mittesaamise korral on häält tõstetud ja solvutud. Nende taktikaks on olnud üleolev mõnitamine, röökimine, kuulujuttude ja vandenõuteooriate esitamine tõe pähe, faktidest hoidumine, negatiivse energia väljapaiskamine, teiste pingutuste maha trampimine, iga võimaliku asja üle hädaldamine, koostööst keeldumine, teiste väljapakutu tagasilükkamine ja lahendustest hoidumine.

Need inimesed ei ole võimelised mõistma, et rahulikult arutades, korrektsete tõendite esitamisega ja lugupidava käitumisega on võimalik palju enam saavutada kui mürgise ussitamise ja röökimisega. Nad ei suuda aru saada, et väide või soov ei muutu tõeks, kui seda teistest palju kõvema häälega karjuda.

Baba Yaga protiv!
(Baaba-Jagaa on vastu!)
Lustakas multifilm parodeeris
USA-d, mis boikoteeris Afganistani
sõja tõttu 1980. aasta Moskva
olümpiamänge.

Kuna oma saboteerimisega hoidsid nad remondialast arengut aastate kaupa kinni ning ei pakkunud mõistlikke lahendusi välja, olid kõik teised sunnitud neist lõpuks üle sõitma. Neil oli aastaid aega, et teha päringud ja saada pakkumisi, et neist siis parim firma välja valida. Ka enne hääletamist ja allkirjade andmist anti neile veel viimane võimalus otsida parem firma parema pakkumisega. Endiselt ei saanud nad sellega hakkama. Oleks see neile tõesti eluliselt tähtis olnud, siis oleks nad ajapikendust palunud ja kasvõi viimasel hetkel enda ideaalse pakkumise otsingutega algust teinud, aga neid motiveeris vaid võimalus vastu vaielda. See on näide sellest, kuidas ühishuvi kaalus üles pirtsakate naabrite tunded, kes on pikka aega edutult konnatiigi valitsejateks pürginud.

Kaudne analoogia on siin Venemaaga juhtunud asjad. Küll püüti ikka lepitada, kompromisse leida ja vastu tulla, aga lõppude lõpuks rikkus Venemaa oma lepinguid (näiteks Budapesti memorandum) ja ründas Ukrainat. Kogu läänemaailm saadab Ukrainale relvastust ja humanitaarabi ning keerab Venemaa majandust sanktsioonidega kinni. Mutt torpedeeris igat katset kogu katus korda teha ning jäi kortermaja kommuuni mõistes isolatsiooni.

Kui oled ise teiste vastu kuri, ülbe suhtumisega ning keeldud kompromissidest, siis ei taha ka teised sinuga arvestada, nii lihtne see ongi.

Kuidas mutt külale, nõnda küla mutile.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita, mitte ära unusta end mölisema.