Sõiduproov - Volvo V70 vol 2

See postitus võtab kokku kõik, mis autoga esimese poole aasta jooksul juhtunud on. Volvo ostsin 2020. aasta novembris, nii et tegelikult on ostust möödunud rohkem kui pool aastat.

Asjad, mis kohe alguses tähelepanu vajasid:

- hooldus ja rihma vahetus

- käigukasti õli vahetus

- Haldex süsteemi ehk nelikveo õli vahetus

- ülaservast lekkiv esiklaas

- lekkiv roolilatt

- vasaku tulepesuri voolik lekib

- pagasiluugi automaatika ei sulge luuki

- kliima ei tööta

Hooldus

Hoolduse lasin ära teha 2021. aasta kevadel. Ära vahetati rihm, õli, kõik filtrid ning lekkiv tulepesur sai punni ette. Lisaks vaadati roolilatt üle.

Rihma vahetus oli ehk kõige kriitilisem, sest tehase ettekirjutuse kohaselt tuleb seda iga 50 000 km tagant vahetada. Eelmise omaniku sõnade kohaselt oli seda ostuhetkel ca 20 000 km tagasi tehtud, aga südame rahustuseks tegin selle profülaktika mõttes veidi varem ära, sest kuigi eelmine omanik ei pruukinud valetada, võime me kõik alati "telefonimängu" ohvriks langeda. Suur hooldus maksis ainult 500 eurot ning auto hingamine on tänu sellele päris värske. Muidugi ei käinud ma ametlikus esinduses, vaid usaldusväärse mehaaniku juures.

Käigukasti ja Haldexi õlivahetused jätsin ma mõneks teiseks korraks, igal juhul ära ma neid ei unusta.

Lekkiv roolilatt hakkas rataste keeramisel häält tegema ning arvasin, et see on omadega õhtul. Õnneks selgus, et see oli lihtsalt tühjaks tilkunud ning õlipaagi täitmine lahendas undamise ja roolivõimendi jõuetuse. Lekkivat roolilatti ei pidanud ma vajalikuks edasi torkida, kuna see on P3 Volvodel tüüphäda. Mehaaniku sõnul on vaid aja küsimus, kui uus latt samamoodi lekib ning soovitas mul pigem õli peale kallata. Tundub, et see valem toimib hästi, sest liiga tihti ma seda tegema ei pea.

Tulepesuriga sai asi ajutiselt poolikult lahendatud. Kuigi pesurile "punni ette panek" tähendas seda, et vasak tulepesur ei tööta, siis vähemalt ei jookse pesuvee paak tilgatumaks, mis oli äärmiselt tüütu. Asi on selles, et pisike plastikust klamber on kunagi ilmselt kaitseraua robustsel eemaldamisel katki murtud ja pakub kitsasse kambrisse vangistatud pesuveele põgenemisteed. Püüdsin netist ka varuosa leida, aga üksikosana seda ei eksisteeri, samuti ei vaevunud lammutused mu päringutele vastama. Ma täitsa mõistan seda, sest see pisike jupp on vaevalt üle ühe sendi väärt. Samuti pole ma huvitatud kalli voolikukomplekti soetamisest, et sealt ainult üks õnnetu plastjunn kasutusse võtta, mis pealegi võib tulevikus samuti puruneda. Pigem eelistan, et järgmisel korral aretab mehaanik sinna midagi tugevamat.

Pagasiluugi automaatika tõrge mu igapäevaelu väga ei häirinud, aga silmanurgast piilusin ka mehhanismi hindu, mis just vaimustavad polnud. Õnneks olen ma karmasuhteid tasakaalus hoidnud ning avastasin peale hooldust, et sulgemisnupp oli taas töökorras. Ma usun, et see lahenes siis, kui mehaanik kõik veakoodid läbi lappas ja ära kustutas, teisiti ei oska ma seda selgitada.

Selgus ka, miks kliima külma ei puhu. Kliimapumba laager oli kunagi kinni kiilunud ning sellel libisev rihm oli selle tükkideks kulutanud, mistõttu pump enam ringi ei käinud. Mehaanik soovitas enne uue jupi tellimist mul kusagil testida lasta, ega vana ei leki, sest siis piisaks vaid laagri vahetamisest. Jutus on iva, kuna uus laager on ca 75 eurot uue pumba 250 euro vastu. Hetkel jäi rihm tühjalt libisema, kuni asja käsile võtan (elu on ikka liiga kiire või "kiire").

Ise tehtud, ka hästi tehtud

Kõige tühisem viga, mille ise likvideerisin, oli pagasikatte murdunud nukikene. See oli üks neist kahest osast, mis sobitub mõlemas ääres pesasse, hoides katet paigal, kui pagasikate peale tõmmata. Kunagi Itaalias oli see ära murdunud ning seda hoidis paigal nii lühike kruvi, mis eraldunud osast peaaegu edasi ei ulatunudki. Asendasin meistrimehe kruvi kaks korda pikemaga ning see jäi märgatavalt kindlamalt paika.

Enda värvitud plekkveljed olid kevadeks koledalt roostes, aga 16'' Volvo originaal-ilukilpe enam lihtsalt ei eksisteeri. Mingeid suvakaid Hiina plastjunne ma ka sinna vaadet risustama ei taha, seega lepin sügiseti värvikihi uuendamisega.

Omaenda jõududega sain ma esiklaasi lekkest lahti, kui probleemsesse kohta silikooni vahele lasin. See hakkas juba elu segama, kuna vesi tilkus läbi salongivalgusti otse käigukangile. Kord ühel talvepäeval jäi mul ka tööle minemata, kuna käigukang oli lihtsalt kinni jäätunud. Esiklaasi vahelt lekkiv vesi võib ka põrandas istuvates elektroonikaplokkides palju kurja põhjustada ja mitmetonnised arved kaasa tuua. Õnneks on see oht vähemalt praeguseks minetatud. Muide, mu diisel-universaal-Passatil lekkis samuti esiklaas, aga vesi tilkus roolile.

Natuke tuuningut või mikrohooldust tegin ka, nimelt vahetasin esituledel külgmarkeeringu-lampide pirnid ära. Auto ilme on kohe esinduslikum ja lisaks laisalt müdisevale dünaamikale meenutab nüüd ka välimuselt aina rohkem Ameerika laeva.

Kord ühel väljasõidul jättis mul süda paar lööki vahele, kuna akent alla lastes hakkasin kuulma pahaendelist heli, mis hüüdis: "Tõk-tõk-tõk-tõk, remondile!". Tõepoolest, õues auto kõrval kuulatades lõgises veeremise ajal midagi vasaku esiratta juures, jättes mulje, nagu pidurikettad oleks lahti. Veeresime kõrvalisemasse kohta ja plaanisime auto tungrauaga üles tõsta, aga just seda ma pagasiruumist ei leidnud. Õnneks olime kahe autoga ning laenasin sõbra oma. Kui ratta ära kangutasime, keerutasime veidi piduriketast ning selgus, et ketta ja selle katte vahel kolises mingi optimaalse suurusega kivike, mis enam väljapääsu ei leidnud. Kui ketast tagurpidi keerutasin, popsatas kivike välja. Remont oligi tehtud! Sellest vahejuhtumist õppisin, et tungraua olemasolus peab omaenda silma ja käega veenduma, nii leidiski ca 10 aastat tagasi Mossel aega teeninud upitaja uue vahiposti 29 aastat noorema Rootsi pereauto pardal.

Lõpuks jõudsin otsaga ka peamise meelelahutusliku asjani - muusika! Ligi pool aastat sõitsin ma vaid raadio toel, kuni ühel hetkel meenus mulle mu vanemate S80 lahendus. Ma avasin kirjutuslaua sahtli ja seal see oligi - MacGyveri teibiga paigatud AUX kaabel, mis nüüd "autosuvila" näol uue kodu leidis. Magnetiline telefonihoidik, spetsiaalselt autosõidu jaoks telefoni tõmmatud muusikapleieri äpp ning grammike soovmõtlemist muudavad kiilaneva keskealise Volvo peaaegu nutikaks.

Hetkeseis

Praeguse seisuga olen ostust alates läbinud ca 10 000 km ning põhiasjad töötavad väga ilusti. Samas on ka nipet-näpet teha, nende seas ka mõni niiöelda kriitiline asi.

Tegemist vajavate asjade nimekiri:

- käigukasti õli vahetus (kriitiline)

- Haldex süsteemi ehk nelikveo õli vahetus (kriitiline)

- kliima ei tööta (vähetähtis)

- vasaku tulepesuri voolik vaja ära ühendada (vähetähtis)

- lekkiv roolilatt (see jääbki kuni koolemiseni siia nimekirja ballastina kõikuma)