Maailmalõpp ehk apokalüpsis

Maailmalõpp on teema, mida seostatakse tavaliselt usu, prohvetite ja nelja ratsanikuga. Ma ei hakka prohvetit kehastama, samuti pole ma motiveeritud ühestki usulahust, vaid püüan kaine arutluse teel mingite järeldusteni jõuda, kasutades saadaolevat teaduslikku ja ajaloolist infot. Et ma pole mingi müstiline ennustaja, ei paku ma mingeid kuupäevi, vaid võimalikke erineva tõenäosusega stsenaariume.

Mis on maailmalõpp?

Maailmalõpp ei tähenda tingimata ainult seda, et meie planeet hävineb ja siinne elu kaob. Eelkõige haarab see mõiste kapitaalseid ühiskondlikke ja eluolulisi muutusi, mistõttu endine eluviis pole enam võimalik, sõltumata põhjusest. Maailmalõppu võikski defineerida kui suurt muutust, mis välistab endise eluviisi. Võtmetähtsusega on sõna "välistab", sest kui näiteks ära tüdinemise korral on võimalik eelmise eluviisi juurde naasta, siis pole tegu maailmalõpuga.

Maailmalõpuks võiks pidada nii dinosauruste katastroofilist väljasuremist kui ka suurimat keskaegset katkulainet Euroopas. Esimese puhul lõpetasid mitmed liigid oma eksistentsi, teisel juhul leidsid laibamägede kõrval aset suured ühiskondlikud ümberkorraldused, eelkõige lihttööjõu väärtuse hüppeline kasv, mis meie maailmajao individualistlikku identiteeti vormis.

Teise maailmasõja lõpp Euroopas, 8. mai, oli sakslaste jaoks ühtlasi ka maailmalõpp, selle kohta on isegi mõiste "stunde null" ehk "nulltund", mis tähistas kõige vanaga lõpparve tegemist ja täiesti uue eluga alustamist. Riik oli sõna otseses mõttes rusudes ja liitlasvägede kontrolli all. Sakslased pidid lootma liitlaste halastusele, neil endil polnud enesekaitseks ja vastuhakuks enam jõudu. Selline füüsiline ja vaimne laastatus, kuritöö ja karistus tegid oma töö ning peale 1945. aastat on Saksamaa radikaalselt midagi muud kui see, mis ta minevikus oli.

Kui kaua maailmalõpu protsess kesta võib?

Maailmalõpp ei pruugi saabuda "hetkega" nagu saurused hävitanud Chicxulubi sündmus. On täiesti võimalik, et see jaotub pikema perioodi peale ära, nii et me ei pruugi seda isegi märgata. Muide, Rooma linn ei langenud päevaga, vaid käis sajandite jooksul alla, kuni karjakasvatajad avastasid end suurejooneliste varemete vahel kitsi karjatamas. Miljonilinn kahanes sajanditega 50 000 inimesest koosnevaks tähtsusetuks linnakeseks.

Kuidas sobitub maailmalõpp praegusesse aega?

On mitmeid vihjavaid märke, et saabumas on maailmalõpp. Mis kujul see saabub, on raske öelda, sest aja jooksul võivad mõned probleemid laheneda ning uued juurde tekkida. Samuti võib maailmalõpp põhineda vaid ühel hädal või koosneda mitme erineva koosmõjust.

* Kliima soojenemine - üleujutused, orkaanid, liikide väljasuremine.

* Kõrbestumine - suurte alade eluks kõlbmatuks muutumine, nälg, temperatuuri tõus, massiline ränne.

* Reostus - plasti ladestumine aastasadadeks, CO2 lendumine atmosfääri.

* Uued haigused - koroonaviirus paiskas maailmamajanduse segi ja nõuab hoolimata vaktsiinist pidevalt uusi ohvreid; väsinud rahvas mässab karantiinimeetmete vastu.

* Kontrollimatu rahvastiku kasv - aina rohkem inimesi vajavad rohkem ressursse, mida on vaid lõplik kogus; rikkuse ebaühtlane jaotumine.

* Kalavarude lõppemine maailmameres - kasvav rahvastik põhjustab ülepüüki, nii et kalad ei jõua oma populatsiooni taastada.

* Ületarbimine ja kapitalistlik kasumipõhine paisumine - kasumite nimel raiutakse metsi maha, reostatakse loodust, toodetakse mõttetuid plastpakendeid, põhjustatakse loomadele kannatusi.

* Saabuv kütuse- ja energiakriis - fossiilsed kütused on otsa lõppemas ning nende hinnad kasvatavad logistika ja kaupade hindu.

* Puhta joogivee varud vähenevad - kasvav massiimmigratsiooni ja sõdade oht.

* Võlal, inflatsioonil, tarbimisel, ahnusel ja naftadollaril põhinev rahasüsteem - inimeste varad aurustuvad aja jooksul, mistõttu on raha pea võimatu koguda ning ollakse sunnitud see kohe ära kulutama; üleüldine hindade tõus ja palkade stagnatsioon; krüptovaluutade paisuv mull võib lõhkedes majanduse purustada.

* Tuumariigi sõtta tõmbamise tõenäosus kasvab - Venemaa ja Ukraina lohisev konflikt, Valgevene hübriidsõda Euroopa Liiduga, Põhja-Korea ettearvamatud sammud.

* Tärkav suurvõim Hiina tahab USA asemel maailma liidriks saada - Thucydidese lõks ehk vana hegemoon püüab edasipürgivat rivaali takistada, mistõttu kasvab tuumasõja oht.

* Rassilised pinged USA-s - segregatsioon ja rassism on küll vormiliselt lõpetatud, aga need hädad hõõguvad endiselt kaane all, ähvardades üle keeda.

* Rassilised ja religioossed pinged Euroopas - kontrollimatu massiimmigratsioon põhjustab pärismaalaste ja uustulnukate vahel pingeid, sest kaks süsteemi on igati vastuolulised; terrorirünnakud Lääne-Euroopas.

* Hedonism, egoism ja klassikalise perekonna lõhkumine Läänes - naiivne Läänemaailm puhkab koloniaalajastust pärit rikkuse loorberitel, keskendudes mugavusele, mis seab ohtu enese eksistentsi; elujõulisem islam tungib vananevale kristlusele peale.

Kuidas maailmalõppu ära hoida?

Õnneks on meie maailmas ka positiivseid arenguid.

* Muutunud mõttemaailm - me mõistame, et meil on vaid üks planeet ning seda rikkudes hävitame ära kõik oma võimalused ja kodu; ka selle maailma "suured" on sunnitud sellega arvestama, korraldades näiteks kliimakonverentse ja vähendades saate hulka.

* Roheenergia levik - fossiilsetelt kütuselt üleminek rohelistele energiakandjatele on vältimatu ning selles vallas on toimunud tohutu areng; "prepperite" ja "off grid" entusiastide katsetused autarkiliselt hakkama saada õpetab meile suuremat individuaalset iseseisvust.

* Alternatiivsed elupaigad - luuakse tehnoloogiaid, et suudaksime elada kohtades, kus me pole seni elanud, näiteks ujuvad linnad, tehissaared.

* Alternatiivne toit - Aasias on putukad odav, aga valgurikas toit ning see hakkab vaikselt ka mujale levima, säästes sellega loodust.

* Tulevikureis Marsile - on suur lootus, kunagi astub esimene inimene Marsile, tuues meile suurema ühtekuuluvustunde.

* Meditsiin on heal tasemel - koroonaviirusele suutis inimkond kiirelt reageerida ja vaktsiinid saabusid juba aasta pärast kriisi algust.

* Elustandardi järjepidev tõus - moodne tehnoloogia on järjest enam kättesaadav ka arengumaades.

* Suurvõim Hiina ei laamenda mööda maailma pommidega ringi nagu USA - Hiina on küll teatud küsimustes paindumatu ja majanduslikult ekspansiivne, aga samas ka patsifistlik, ettevaatlik ja elutark.

Mis edasi saab?

Pakun välja kolm stsenaariumi, mis meid määramatus tulevikus ees võivad oodata.

1. Maailmalõpp ja kaos

See ei tähenda, et tuumasõda, hiiglaslik asteroid, tulnukate invasioon või ülemõõtmeliste kassipoegade purustusretked meid pihuks ja põrmuks teevad. See tähendab, et realiseeruvad äärmiselt dramaatilised väljavaated, mis meie eluviisi pea tundmatuseni muudavad.

Ülerahvastatus viib meid nälja ja janu äärele, me õgime rändrohutirtsuparvena ära kõik, mis vähegi võimalik ning sõjad ressursside pärast koos haigustega vähendavad drastiliselt inimeste arvu. Surve piiridele kasvab hüppeliselt, kuna lõunapoolse kõrbestumise ja talumatu kuumuse eest põgenevad inimesed on meeleheitele aetud. Tänased igapäevased luksused nagu joodav kraanivesi, auto ja toit muutuvad aina kallimaks, mistõttu tööl käiakse peamiselt selleks, et ellu jääda. Niigi väikeste palkade väärtust räsiv inflatsioon ei tee asja paremaks. Loomulikult pole selline süsteem jätkusuutlik ning paratamatult see laguneb, tuues kaasa arvete klaarimised.

Euroopa Liit ei suuda pingele vastu panna ega solidaarsusprintsiipi täita ning puruneb lõpuks mõttetu kestana kildudeks. USA satub kriisitegurite koosmõjul majandusliku surve alla, mistõttu viib kulude kokkuhoidmiseks ellu reforme nii enda sõjaväebaaside kokkupakkimise kui ka NATO osatähtsuse kahandamise näol. Kollektiivkaitse printsiibi mõranemisel võib Eesti naabrite saagiks langeda.

Ühiskondlik kollaps ja tootmisliinide katkemised viivad meie tehnoloogilist taset mitusada aastat tagasi. Sellega võib kaasneda, et astume täpselt samadesse ämbritesse, millesse komistasid meie eelkäijad. Ellujäämine saab igapäevaseks katsumuseks ning teadmised jäävad tagaplaanile. Algab järgmine tsivilisatsioon täiesti uute põhimõtetega.

2. Suured ümberkorraldused

Suudame edukalt mitmed probleemid lahendada, aga mõned hädad löövad meid äärmiselt valusalt, kuna puudusid oskused ja tahe nendega tegeleda. Kõige paremini iseloomustab olukorda säärane olek, et ühe käega antakse, teise käega võetakse. Roheenergia ja heaoluga eksisteerivad kõrvuti saasteprobleem ja vaesus. Inimesed muudavad oma harjumusi, et raha kokku hoida ja muutuvas maailmas konkureerivatena püsida. Suure entusiasmiga hakatakse ise toitu kasvatama ja elektrituulikuid püstitama, sest "off grid" elustiil on tõestanud end alternatiivina, mis lubab majanduskriise ja looduse stiihiaid paremini üle elada.

Isepäine Hiina ignoreerib kliimaprobleeme, kui see riiklikku arengut pärsib ning see tekitab teiste riikidega konflikte. Lahvatada võivad mitmed piirikonfliktid, aga tuumarelvadest hoitakse eemale ning suurimad lahingud püütakse kiirelt peatada. Riigid leiavad uusi viise majandusliku surve avaldamiseks ning pururikas Hiina on eelisseisus. Hiina näitab oma jõudu ja omastab/ostab/vahetab/vallutab endale uusi maavaradest küllastunud alasid. Rahvastiku vananemine tõmbab sellele projektile peagi pidurit ning Hiina hoog raugeb. Aga et Hiina ei anna alla, vaid soovib oma hegemooniat säilitada, algab pikk stagnatsioon. Suurimad maailma majandused ei suuda enam mitmetel põhjustel kasvada ning väiksemad tegijad jõuavad vaikselt järgi. Seisev majandus sunnib rahvast midagi ette võtma ning maksudest mööda vaatav varimajandus saab hoo sisse.

Globaalse soojenemise, reostuse ja kõrbestumise tagajärjed räsivad samal ajal inimesi, pannes neid juurdlema kõrgema võimu vajalikkuses. On oodata revolutsioone, reformatsioone ja blokkide lagunemisi. Tuleviku Euroopa Liitu saab võrrelda kunagise Austria-Ungari impeeriumiga, mis liigse sisemise killustatuse tõttu suures sõjas pihustus. Suure tõenäosusega ootab Euroopa Liitu sarnane saatus, kuna keegi ei suuda enam põhjendada liigseid regulatsioone ning veriseid religioosseid ja rahvuslikke vastuolusid. Igal juhul nihkub maailma võimu kese Euroopa lähedalt kaugele USA ja Aasia vahele.

3. Elu läheb sarnast rada pidi edasi

Kliimahüsteeria jahtub vaikselt maha, sest kohutava veeuputuse asemel olid muudatused minimaalsed. Energiakriis laheneb üsna valutult, kuna ümber mõtestatud tarbimisharjumused ja süstemaatiline üleminek uuele tehnoloogiale lubavad selle sammu rahulikult ära astuda. Inflatsiooniline finantssüsteem teiseneb, kasvavate numbritega kohanetakse ning krüptovaluutadest saab kindel raha väärtuse säilitamise vahend.

Inimloomus jääb samaks, konfliktid jätkuvad, aga tuumariigid hoiavad oma tulejõudu tagasi, eelistades planeedi hävitamisele pigem hübriidsõda ja majanduslikke manipulatsioone. Hiina saab korraks ohjad enda kätte, aga taandub oma sisekriiside ja rahvastiku kollapsi tõttu ise. USA ei kao kuhugi, aga kogeb sisemisi muudatusi ning suundub isolatsioonikursile. Inertsist saab USA ohjad taas enda kätte, aga loovutab need uuele tulijale, tõenäoliselt kõige rahvarikkamale riigile Indiale. Globaalne võimukese nihkub Läänest Idasse, aga see ei pruugi sugugi halb olla, sest hoolimatu egotsentrismi asemel saab valdavaks kollektivism, mis arvestab kitsaste oludega meie väiksel planeedil.