Millesse uskuda?

Minu elust on puudunud üks tahk, mis paljudel inimestel juba lapsest saadik olemas - spirituaalsus või religioossus. Millised on minu praegused vaated ja arusaamad spirituaalsest maailmast? Ma pole sel teemal väga vedu võtnud, kuna kahtlen kõiges ning enne uskumuse või väite omaksvõtmist nõuan ma asitõendeid. Seetõttu pole ma end sidunud ühegi religiooniga, sest kes siis oskab öelda, milline neist see õige on?

Olen läinud mõistuse ja loogika teed - loodusseadused ehk matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia... Kui peaksin kirjeldama jumalat, siis võtaks see/tema/need fraktaali kuju.

Mandelbroti fraktaal.

Aga jah, minu maailmapildis on ka selliseid tahke, mida loogika ja matemaatika ei seleta. Mu kogemus on nimelt näidanud, et on olemas mingi universaalne karmasüsteem ehk kui oled heatahtlik, koged ka häid asju või kui keerad kellelegi mingi jama kokku, siis võid peagi halba oodata. Mitte ükski teadus ei suuda seda nähtust seletada, aga kogemuslikult tajun ma selle olemasolu. Äkki on see lihtsalt üks juhuste rida, aga mine sa võta kinni, mis tõde on. Ametlikult pole seda asja minu jaoks olemas, aga see tunnetuslik parem ajupoolkera kipub seda uskuma.

Ja siis eelmised ja tulevased elud. Mu kaine mõistus ütleb, et need, kes sellist asja usuvad, on poolemeelsed, sest teaduse järgi on meil ju ainult üks keha ja üks elu. Samas... miks ma siis 1990. aastatel lapsena nagu hull vanu Vene autosid jõllitasin? Ma tundsin neis justkui midagi tuttavat, nagu oleksin eelmises elus nendega kokku puutunud. Kõik voolujoonelised Lääne masinad jätsid mind külmaks, mul jätkus silmi vaid kandiliste Ladade, Mossede ja Volgade jaoks. Kas oli see juba titena väljarendatud maitsemeel või leidis keegi nõukaaegne hing endale uue keha, kes teab. Igatahes, kui elukaaslasega mingist ametist räägime, siis siiamaani naljatan, et küll järgmises elus võtan selle ette ja proovin ära.

Liivalaia, 1996.

Ja kummalisel kombel ma surma ka väga ei karda. Noh, mu kehas peituvad elu alalhoiuinstinktid hoiavad mind lemminguna kusagilt alla hüppamast, aga kui peaks minu tund tulema, siis ma mingit igavest põrgut ei oota (ma taeva jaoks nagunii ei kvalifitseeru). Pigem pelgan ma asjaolu, et mind kistakse kallitest inimestest eemale.

Kristlikud väärtused

Ma ei hakka nüüd mingiks kristlaseks, aga ma kuulasin Einar Laigna mõtisklusi ning kõlama jäi üks tema idee. Mida tähendavad kristlik eluviis ja surmapatud? Tema sõnul tähendab kristlik eluviis eelkõige tervislikku elu. See on nagu juhend enda keha korras hoidmiseks, natuke nagu Orgu toitumiskava. Olen ise kah kogenud, et terves kehas on terve vaim ning tõepoolest, energiat ja tahtejõudu leidub peale kerget kaalulangust kohe rohkem.

Kust on seitse surmapattu pärit? Tegemist on kogemuslikul teel saadud teabega, mis iseloomustab nii meid kui ka meie eelkäijaid. Loodusseadused ja evolutsioon on inimest nii vorminud, et just sellised omadused kipuvad meil olema.

Sõnastame siis need seitse kuulsat peapattu ja nende tagajärjed:

1) Uhkus - Mingil põhjusel hakatakse end teistest paremaks pidama ning see on väga paljude konfliktide ja sõdade juur. Igapäevaelus kohtame uhkust sellisel kujul, et upsakas restoranikülastaja kohtleb teenindajat lugupidamatult.

2) Ahnus - Endale krabamisega minnakse liiale, nii et teistele ei jätku ning unustatakse elu muud rõõmud. Väljamõeldud tegelane Scrooge ja ajalooline isik John D. Rockefeller elasid ainult raha nimel ning neil jäi puudu tähendusrikastest inimsuhetest.

3) Iha - Kui ei suudeta oma kehalisi soove kontrolli all hoida, saavad suhted kannatada. See on kõikide petmiste ja paljude abielulahutuste põhjuseks.

4) Kadedus - Inimene pole kunagi millegagi rahul ning tahab kõike seda, mis teistel. Silme ette tulevad kõiksugused ärahellitatud printsessid.

5) Aplus - Liigsöömine viib tõsiste tervisehädadeni nagu ülekaal ja südamerabandus. Vaadakem neid pooletonniseid õnnetuid olevusi, kes oma koju vangistatuna voodis aelevad ja aina uusi portsjone hävitavad. See on sõltuvus oma kõige destruktiivsemas vormis.

6) Viha - Kontrollimatu emotsionaalne vihapurse võib pingelise olukorra veelgi nadimaks muuta. Mõtlematu virutus hävitab näiteks kallihinnalise eseme ning mõned segasemad on vihahoos ka oma kallimale viga teinud.

7) Laiskus - Tahtejõuetus viib molluskieluni, kui midagi ei saa tehtud ning kohustused vaid kuhjuvad. Seda näete mõnede inimeste kodudes, kus tolm segab hingamist, kuivanud jäätmetega taldrikud ummistavad kraanikaussi ning küürimata vetsupott levitab kolibaktereid.

Nagu näha, toovad patud ellu palju kurbust ja meelehärmi. Põhimõtteliselt, kui me suudaks neid asju vältida, hoiaks me endast ka palju paksu pahandust eemal. Ja asja põhiline tuum, mis mulle väga istub, on see, et religioossus pole nende pattude vältimise aluseks. Ma saan olla ateist ning samas ka neid patte piirata ja täisväärtuslikumat elu elada.

Aga siinkohal pean ma mainima, et ühegi asjaga ei tasu äärmusse kiskuda, vaid peab leidma tasakaalu. Ühest küljest pean ma vältima neid patte, et mitte nõrgaks molluskiks muunduda, teisalt ei soovi ma mungaelu elada, kes ei saa mitte midagi nautida. Mõnikord tuleb see loll hetk, kui soovin kartulikrõpse, aga selle asemel, et end lolliks õgida või piitsutada ja kahetseda, teen ma enne natuke trenni ja lasen higi voolama. Peale seda saan siis südamerahus mitu head suutäit võtta, aga... kas ma siis trenniuimas enam tahangi? Näete, asi lahenes ise, justkui karma abil - tekkis rämpstoidu isu, tegin trenni ning isu kadus!

Et sarnaseid väljapääse kogeda, peab oma ellu mõned voorused lubama. Sõnastame seitse voorust, mis on peapatu vastandid:

1) Alandlikkus - Teisisõnu on see vabanemine egost, kusjuures see ei tähenda jalamatiks olemist.

2) Heldus - Altruistlik teiste armastamine.

3) Kasinus - Abieluväliste suguliste läbikäimiste vältimine.

4) Lahkus - Isetu abivalmidus teiste suhtes, ootamata midagi vastu saada.

5) Karsklus - Enesekontroll, mõõdukas tarbimine, alkoholi vältimine.

6) Tasadus - Kannatlikkus, sisemine rahu, võime taluda ootamist.

7) Usinus - Hoolikas järjepidev töö või pingutus.

Minu põhitõed

Käisin kunagi karates ning üht-teist on sealtki külge jäänud, mistõttu on mu vaimses pooles teatavaid oriendi mõjutusi. Suurt sidet tunnen tarkade Jaapani ja Hiina õpetlastega, kes suudavad igas olukorras rahulikuks jääda ja oskavad pidevalt tarka nõu anda. Stereotüüpne pilt minu silme ees on selline, et kusagil Tiibeti mägikloostris üritab õpilane jõuga näiteks mingit plaati pooleks murda ning annab higistades alla, samas kui pikkade hallide vurrudega õpetlane muheleb ja sõbralikult palju mõistlikumale murdmisviisile vihjab. Õpilane proovib uut viisi ning imestab, kuidas plaat peaaegu iseenesest pooleks kargas. Selle õpetlase kuju on minu ideaal, kelle poole aktiivselt püüdlen.

Järgnevalt tutvustan enda väärtusi, mis mulle individuaalselt kõige paremini istuvad, toomaks minus seda kõige paremat külge välja. Juhin tähelepanu sellele, et need väärtused ei pruugi kõigile sobida, sest eelkõige oleme me ikkagi indiviidid koos erinevate natuuride ja eluhoiakutega.

Minu enda väljatöötatud väärtused, mille järgi aktiivselt elan:

1) Tasakaal - See on keskne kontseptsioon, mis reguleerib kõike alates väiksematest olmeprobleemidest kuni ülitähtsate arusaamadeni. Näiteks kui kusagil on midagi puudu, siis sinna peab tulema selle arvelt, kus on ülearu.

2) Teadmised - Väga oluline on omada maailmast paisuvat silmaringi ja teadmisi, mõistmaks võimalikult korrektselt nähtuste tagamaid. Teadmised on vundament, millele saab rajada kõik oma arvamused, mistõttu saab õigustatult väita, et osad arvamused on õigemad kui teised. Kes oma pead liiga tihti ei vaeva, need kipuvad igasuguste soolapuhujate, posijate ja petiste ohvriteks langema.

3) Ausus - Et teha õigeid otsuseid, peab olema nii iseenda kui ka teiste vastu aus. Mis kasu on bensiinipaagi näidikust, kui see eranditult väidab, et paak on täis? Kui pole midagi ausat öelda, võiks pigem vaikida.

4) Ustavus - Oma kalleid inimesi ja sõpru peab hoidma. Kui jääd teistega ka nende rasketel hetkedel, ainult siis võid tõenäoliselt ka nende toele loota. Olukord võib alati muutuda ning keegi ei taha teha tegemist nendega, kes (ajutiselt) paremasse olukorda sattununa ülbeks muutuvad. Tuulelippudest loobutakse kergelt, aga meelekindlaid inimesi hoitakse enda ligi.

5) Mehelikkus/Naiselikkus - Mehed ja naised on erinevad ning neid iseloomustavad lisaks füüsilistele eripäradele ka teatud isikuomadused. Just need erinevused ongi atraktiivsuse ning ka toimiva tuumikperemudeli aluseks. On olemas nii meeste- kui ka naisterollid ning ükski seadus seda ei muuda. Ei tule sellest midagi head, kui katsute mehena olla õde oma onule, püüate veenda maskuliinset mootorratturit kudumist õppima või sunnite oma tasast ema sõjaväkke astuma.

6) Leidlikkus - Elama peaks enda soovide, ideede, unistuste, oskuste ja eelduste kohaselt, mitte suruma end rangetesse raamidesse. Uute lahenduste katsetamist peab soosima igal elualal, kuid see ei tähenda automaatselt vana ja toimiva eemaleheitmist. Pigem on mõistlik kombineerida vanu töökindlaid lahendusi uute nüanssidega, suurendades niimoodi näiteks efektiivsust.

6) Huumorisoon - Elukogenumaks sirgudes selguvad paratamatult ka ebameeldivamad asjaolud, mistõttu on huumorisoon oluliseks vaimse tervise säästjaks. Vahel peab lihtsalt vabalt võtma ning laskma rõõmul nii end kui ka teisi üle võtta. Samas peab meeles pidama, et huumor pole eesmärk omaette, vaid tegu on peamise vahendiga nii inimsuhete soojendamisel kui ka depressiooni tõrjumisel.

7) Tõsidus - Igal sügavuti mõtiskleval inimesel peab olema võime end ümbritsevast välja lülitada ja mõelda suurtest asjadest. Huumor ja muud toredad nähtused on küll vahvad, aga filosoofi jaoks on olemas ka mõned isiklikud vaimsed hetked, mil üksinda kosmoses hõljuda.

8) Pragmatism - Igast asjast võiks välja pigistada võimalikult palju kasu. Kui elad maal ning satud linna, siis on mõistlik kõik asjad ühe päevaga korda ajada, mitte iga eraldi asja tarvis iga päev uuesti linna liikuda, raisates nii aega kui ka raha.

9) Ratsionaalsus - Kuigi kõiksugused fantaasiamaailmad, huumor, põnevad asjad ja tunded lisavad elule vürtsi, peab arvestama sellega, et kõik taandub ikkagi füüsikaseadustele ja muudele seaduspäradele. Et mitte looduse ja eluga vastuollu minna, peab vahel südame kõvaks tegema ja oma tundeid piirama. Asjaolu, et lõvikarja juhib võimas isane, võib mõne arvates küll seksistlik olla, on tegu ikkagi vaikimisi toimiva süsteemiga. Samuti on sisutühi seadusega ära keelata tormiseid ilmasid, mõista kuritegudes süüdi loomi või uskuda energiasammaste tervendavat mõju.

10) Karma - Kas selline seaduspära on teaduslikult seletatav või kas on see üldse olemaski, polegi nii tähtis. Oluline on see, et karma kui idee on vahend kurjuse piiramiseks maapealses maailmas, kus puudub taeva ja põrgu süsteem, kuhu peale surma minna. Õigusemõistmises oli midagi ligilähedast Babüloonia kuninga Hammurapi ajal - "silm silma, hammas hamba vastu", mis kehastas põhimõtteliselt ideaalilähedast nn naturaalmajanduslikku õigust. Kui puudub kasvõi pisike hirm või tibatilluke kartus oma tegude tagajärgede ees, kipub inimene end koheselt looduse krooniks tituleerima.

Lõpunoot

Pean siinkohal tunnistama, et mõnikord ma ikkagi libastun ja eemaldun oma väärtustest. Elu ongi põhimõtteliselt oma väärtushinnangutele lähenemine, sest lõplikult ei saa me neid iial kätte. Elu koosneb paraku nüanssidest ning vahel oleme sunnitud ka teisiti otsustama ning oma ideaalset mina "petma".

Alati pole võimalik 100% ausaks jääda, kuna leidlik hädavale päästab teinekord päris palju, samas ei tohi seda kuritarvitama asuda. Samuti ei saa kõike kaine mõistusega võtta, sest inimestena kannustavad meid füüsiliste vajaduste kõrval eelkõige tunded. Olen isegi pidevalt süüdi selles, et olen kas omanud või unistan vanadest autodest, mis hoolega raha ja aega neelavad.

Karmaga on veel kõige komplitseeritum lugu, sest tänapäevases aina detailirikkamaks muutuvas maailmas on selliseid pahategusid, millele on nagu raske samaväärset Hammurapi vaimus karistust määrata. Kuidas karistada kiiruseületajat või narkomuula? Tänaseks oleme süütegude tarvis määranud ekvivalendid, mis asendavad "silm silma, hammas hamba vastu" kontseptsiooni, aga tähtis on see, et ideaalis peaks iga pahategu saama karistatud ja iga heategu tasutud.

Kas saan olla ateist ja elada sisuliselt kristlike väärtuste järgi, mida enda jaoks modifitseerisin? Loomulikult!